NATOsse astumisele eelnes aga pikk järjepidev ettevalmistustöö, milles minulgi oli kaheksa aastat au osaleda. Praegu on heameel nentida, et aastatetagused püüdlused on teoks saanud. Paraku muutub maailm meie ümber nii kiiresti, et alles mõne aasta taguseid plaane tuleb ümber mängida, samas hetkekski silmist laskmata meie väikese riigi püsimise ja suveräänsuse põhipostulaate.
Kaitseminister Jürgen Ligi on otsustavalt tõstatanud kuuma teema ? käinud välja mõtte palgaarmeele üleminekust. Rahvaliit jääb selles küsimuses oma endisele seisukohale ning peab õigeks arendada meie kaitsejõude jätkuvalt kutsealustest moodustatud väeüksuste kaudu.
Samas anname endale aru, et tänapäeva oludes hinnatakse ka kaitsetegevuses järjest enam oma ala parimaid asjatundjaid ? proffe. Seetõttu kuluvad lahingutandril saadud asendamatud kogemused ka meie meestele hädasti ära. Ning kõigile meie poegade pärast muretsejatele olgu siinkohal öeldud, et välismissioonile saadetakse sõjamehed üksnes vabatahtlikult ja lepingu alusel.
Mis aga puutub palgaarmeesse, siis seda ei suuda meie väike riik isegi parima tahtmise korral üleval pidada. Näiteks soomlased on välja arvutanud, et selle rahaga, mis neil praegu on võimalik kaitsekuludeks eraldada, suudavad nad kaitsta vaid Helsingit ja selle lähikonda.
Pealegi on väikese riigi rahvaarmeel kanda ka palju üllam eesmärk ? kasvatada meie kodanike kaitsetahet ja isamaalisust. Eesti sõdur, kes vabatahtlikult seisab Eesti riigi kaitsel, on meie rahvuse püsimajäämise seisukohalt hindamatu, teda ei asenda isegi kõige professionaalsem kuitahes karastunud palgasõdur.
Maailmavaate küsimus
See on ka maailmavaate küsimus, kui soovite. Sellega on lahutamatult seotud ka Kaitseliidu uue missiooni kujundamine. Siin annab mõtlemisainet väike ohumärk, mis on õhus seoses kaitseministeeriumi kavaga tõmmata Kaitseliidu sõja- ja tsiviilülesannetele joon vahele. Samas väärib tähelepanu ja tunnustust, et eelseisev Bosnia-missioon moodustatakse just Kaitseliidu meestest.
Meie sõjamehed on kõrgelt hinnatud ka tunduvalt keerulisemates pingekolletes, Afganistanis ja Iraagis. Peatselt seisabki Riigikogul ees kaitsejõudude missiooni pikendamise neis riikides. Kõige ohtlikumas paigas, Iraagis, osaleb Eesti ÜRO julgeolekuresolutsiooni nr 1546 alusel, mille järgi kestab missioon käesoleva aasta lõpuni.
Nagu praeguse võimuliidu koalitsioonileppes kirja pandud, on meie meeste Iraagis viibimine selle resolutsiooniga otseselt seotud. Ometi on kaitseminister hakanud agaralt propageerima missiooni pikendamist aasta võrra ? eeldusel, et ÜRO annab uue mandaadi. Iraagi olukorraga oleme üldjoontes kursis ning teame, et see on väga muutlik. Õieti aga pole meil aimu sellest, kuidas seal demokraatia arendamisega lood on või millised koalitsioonijõud ja millal sealt välja tõmmatakse.
Tuleb nõustuda Märt Väljataga Eesti Ekspressis avaldatud kriitikaga, et Eestis valitseb naiiv-omakasupüüdlik ehk rehepaplik loogika, nagu saaks Iraagis olemist võtta kui ?vorst vorsti vastu? poliitikat. Justkui peaks USA meid siis vastutasuks Venemaa rünnaku puhul kaitsma. Igatahes on tippajakirjanik Nicholas Kristoff selle arvamuse muhedalt välja naernud (NYT 3.12.04).
Ettepanek valida kesktee
Arvestades meie koosseisu suurust (ca 40 inimest), on Eesti poiste osalemisel Iraagi-missioonil julgeoleku tugevdamise mõttes loomulikult eelkõige sümboolne tähendus, ehkki ma ei sea sugugi kahtluse alla meie meeste oskusi ega võimekust.
Rahvaliidu fraktsiooni kohtumisel kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga tegin ettepaneku valida kesktee ? pikendada Iraagi-missiooni kuue kuu võrra. Kahjuks sai ettepanek üpris jaheda vastuvõtu osaliseks, nii et Riigikogus seisavad sel teemal ees tulised vaidlused.
Kindel on aga see, Eestil oma 1,7% kaitsekulutustega SKT-st pole midagi häbeneda ? teiste riikide keskmine kaitsekulude tase on 1,5 % ning see väheneb. Kuidas neid miljardeid kroone Eesti riigi kaitsevõime tagamisel kõige otstarbekamalt kasutada, see sõltub eelkõige küll Riigikogu, kuid kaudselt meie kõigi otsustest. Siin on, mille üle mõelda.
Tiit Tammsaar,
Rahvaliidu aseesimees
Kaitseliidu vanematekogu aseesimees