Inimeste heaolu suurendamise eelarve

Riigieelarve on dokument, mis peab ühest küljest edendama võimul oleva valitsuse eesmärke, samas teenima Eesti rahvast parimal võimalikul viisil. Nii soovime pöörata järgmise aasta eelarvega tähelepanu just nendele riigi- ja ühiskonnaelu valdkondadele, mis vajavad enim toetamist, järele aitamist ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist.


Järgmise aasta aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Seega saab keskmine vanaduspension olema 528 eurot kuus. Aasta lõikes toob see eakale sisuliselt 13 pensioni. Kindlasti küsite, kuhu jäi lubatud 100-eurone pensionitõus? Küsimus igati õige. Tõepoolest, lõppeva aasta esimeses kvartalis oli meil majanduskasv 5 ja teises kvartalis 3,6 protsenti. Tuleval aastal ootab aga meid ees majanduse mõningane jahtumine ja sisemajanduse toodangu protsent kasvab vaid 2,2 võrra.

Keerulistel eelarveläbirääkimistel pingutasid valitsuse osapooled, et eakate sissetulekule lisa otsida. Ligi 21 miljonit eurot oli võimalik selleks eraldada ning minu arvates oluline lisaraha seegi. Igal juhul viimati tõstis valitsus erakorraliselt pensione tosin aastat tagasi, ehk 2006. ja 2007. aastal, mil sotsiaalministri portfell oli Keskerakonna käes. Nii ongi tegemist 12 aasta suurima pensionitõusuga. Hetkel pidime lähtuma küll riigi rahalistest võimalustest, kuid kindlasti otsib valitsus edaspidi võimalusi, sest lubadus tuleb täita.

Mainimist väärib ka see, et kahe eelneva aastaga võrreldes hindade tõus aeglustub. Muu hulgas aitab hindade langusele kaasa aktsiiside langetamine. See tähendab, et oodata on hindade mõõdukat tõusu, mis jääb selgelt alla palkade ja pensionide kasvule. Keskmine palk kasvab selleaastase 1400 euroga võrreldes järgmisel aastal prognoosi järgi 1484 euroni.

Palgatõusud paljudes valdkondades

Eakate heaolu suurendamine on oluline, kuid tähtis on pöörata tähelepanu ka tööinimeste käekäigule. Seepärast otsustas valitsus eraldada lisaraha palgafondide suurendamiseks 22,8 miljonit. See raha läheb õpetajate, siseturvalisuse valdkonna töötajate, riigipalgaliste sotsiaaltöötajate, kultuuritöötajate, aga ka keskkonna- ja maaeluametite palgatõusuks. Riik jätkab ka 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Siseturvalisuse valdkonna töötajate palgafondi suurendamiseks eraldas valitsus järgmisel aastal kokku 7 miljonit eurot, sellest 5,2 läheb siseministeeriumi valitsemisalale, kes analüüsib, milliste ametikohtade puhul on palgatõusu vajadus kõige suurem. Palgafond jaguneb politseinike, päästjate, vangivalvurite, tolliametnike, keskkonnainspektorite ja paljude teiste meile oluliste ametite esindajate vahel.

Kultuuritöötaja töötasu läheneb samuti Eesti keskmisele palgale. Kultuuritöötajate ja treenerite tööjõu kuludeks on plaanis suunata lisaks veel 2,1 miljonit eurot. Tõuseb ka teaduse rahastamine.

Haigekassa eelarve kasvab järgmisel aastal üle 140 miljoni euro. Suur osa sellest rahast läheb ravijärjekordade lühendamiseks, aga samuti perearsti kättesaadavuse parandamiseks. Olulisemad valdkonnad on 2020. aastal esmatasandi arstiabi, lastele suunatud teenused, onkoloogia-hematoloogia ja vaimne tervis. Jätkub ka tervishoiutöötajate palgatõus – palgakokkuleppe tagamiseks investeerib riik 50 miljonit eurot. Ravimite kompenseerimisse pannakse 14 miljonit eurot enam kui tänavu. Lisaks panustab riik täiendavalt sõeluuringutele, sealhulgas vähi sõeluuringute kvaliteedi parandamiseks. Kokku on riigieelarves tervishoiule kavandatud ligi 1,68 miljardit.

Omavalitsustele rohkem raha

Jaanuarist mitmekordistub puudega lapse toetus. Eestis elab ligi 13 tuhat puudega last. Samuti tõuseb ohvriabi teenuste rahastamine. Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse spetsialistide palgad tõusevad keskmiselt 2,5%.

Täpse palgatõusu määrab tööandja, kuna palgatõusuks ettenähtud raha sisaldub riigi rahastatava teenuse hinnas n-ö palgakomponendina, asendushoolduse puhul suunatakse see kohalike omavalitsuste tulubaasi. Palgatõusuks on riigieelarves kavandatud 1 miljon eurot lisaraha.

Kohalike omavalitsuste sissetulekud ulatuvad järgmisel aastal üle 2,3 miljardi euro. Abiks omavalitsustele on ka riigieelarves kruusateedele katete ehitamiseks eraldatavad täiendavad 10 miljonit eurot.

Samuti suunatakse 7 miljonit investeeringutoetustesse, millega kohalikud omavalitsused saavad parandada kohalikke teid, mida läbib transiitliiklus ja mis on seotud ettevõtlusega. Omavalitsuste tulude kasvule on aidanud kaasa riigi oluline otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 – kokku täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

Kokkuvõttes võib öelda, et keerulistel eelarveläbirääkimistel suutis valitsus hoida fookuses Eestis elavat inimest. Eakad vajavad igat lisaeurot elujärje parandamiseks. Palgatõusud neile, kes pakuvad meile kindlust ja tuge. Lisaraha kohalikele omavalitsustele, et pakkuda elanikele hädavajalikke teenuseid jne. Kuid see on ka õige, sest riigieelarve peab teenima oma rahvast parimal võimalikul viisil.

Marika Tuus-Laul, riigikogu liige, Keskerakond

blog comments powered by Disqus