Uus seadus näeb ette kõikidelt olmejäätmete tekitajatelt selle regulaarset äravedu tihedalt asustatud alalt vähemalt kord kuus. Selle sätte alusel ei tee omavalitsused mingit vahet tiheasustusalade (korterelamute) ja väheasustatud eramute ja aedlinnakute vahel. Individuaalelamuid ei saa võrdsustada korterelamutega juba elanike arvu poolest majas.
Individuaalelamutes on sageli elanike arvuks maksimaalselt 4-5 elanikku ja seal ei teki kuus konteineritäit olmejäätmeid. Tekkinud olmejäätmeid kasutatakse sageli komposti valmistamiseks, et mullaviljakust tõsta.
Osa jäätmeid põletatakse, osa komposteeritakse
Ahiküttega elamutes ja korterites osa jäätmeid (põletamiseks lubatud kiletaara ja muu) põletatakse ahjus või muus küttekoldes ja tekkinud tuhka kasutatakse kahjurite tõrjeks ja mulla väetamiseks või lisatakse kompostile.
Plast-, paber- ja papptaarat saab ladustada sellekohastesse konteineritesse. Plast- ja klaastaarat ostavad kokkuostupunktid. Lisaks on nende tarbeks ka kogumiskonteinerid olemas.
Kehtinud seadus võimaldas individuaalmajade omanikel sõlmida lepinguid jäätmekäitlejatega ning tellida prügikonteinerite tühjendamiseks transporti vastavalt vajadusele. Nii oli varem kehtinud seadus selles osas inimsõbralikum.
Kehtima hakanud seaduse kohaselt see võimalus puudub. Jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingute muutmiseks puudub seaduses säte ja seda ei ole võimalik lõpetada.
Leiame, et kehtestatud seadus on selles osas vastuolus põhiseaduse paragrahviga 25, kuna sellega on kehtestatud inimesi materiaalselt ja moraalselt kahjustav ning alandav seadus, mis ka oma olemuselt on inimestele vägivaldne ja pealesurutud.
Jäätmevedu vastavalt vajadusele
Põhiõiguste Harta II osa artikkel II-4 on säte, et kedagi ei tohi ebainimlikult ja alandavalt kohelda ega karistada.
Eesti Tarbijakaitse Liit leiab, et kehtiva jäätmeseadusega on liiga tehtud eeskätt individuaalmajade elanikele, sest on oluliselt suurendatud nende maksukoormust ja seda põhjendamatult. Omavalitsustel on õigus ja kohustus jälgida, et hoonete valdajail oleksid olemas prügikonteinerid ja need oleksid ka korrapäraselt tühjendatud.
Korravalvurite ülesandeks oleks jälgida, et prügiga ei reostataks loodust ega veetaks oma prügi teiste valduses olevatesse prügikonteinereisse ning seaduserikkujaid vastavalt seadustele karistada.
Meie ettepanek ja nõue on, et jäätmeseaduse paragrahv 71 punkte 2 ja 3 saaks kiiresti muudetud selliselt, et jäätmete vedu ei toimuks sunniviisiliselt kord kuus, vaid jäätmevaldaja tellimusel vastavalt tekkinud vajadusele.
Samuti leiame, et liitumine jäätmekäitlejaga peaks toimuma jäätmevaldaja valikul, mitte pealesurutult, nagu see on sätestatud kehtivas seaduses.
ENN-TOIVO ANNUK,
Eesti Tarbijakaitse Liidu juhatuse esimees