Ühest küljest võiks vanaveskilastele muidugi ette heita valitud teema liigset üldsõnalisust. Selle asemel oleks võinud siis ju üldse teemast loobuda ja panna näitusele pealkiri ?Igaühe paremad pildid?. Teisalt andis laia tõlgendusskaalaga teema päris hea saagi: 64 fotot 20 autorilt, kes kaugeltki kõik pole kultuuriseltsi Vanaveski liikmed. Selle seltsi näituste puhul ongi alati ?uksed? laiale ringile avatud. Laekunud piltidest pandi üles ligemale kaks kolmandikku ehk 40 tööd.
?Näitusepiltide arvu tingis lihtne tegur ? meie käsutuses olevate raamide hulk,? ütles kultuuriseltsi juhataja Margus Ess. ?Korraks tekkis küll kiusatus raame juurde muretseda, aga see võinuks viia galeriiseinte liigse ülekoormamiseni. Lähtusime põhimõttest, et igalt autorilt saaks üles vähemalt üks pilt, ning püüdsime aimata, millised pildid omavahel kokku võiksid sobida.?
Vanaveski fotonäituse autorite ring on Margus Essi sõnul aasta aastalt laienenud. Laienenud on ka see ala, millelt fotosaak kokku kantud.
?Seekord on väljaspool Eestit tehtud pilte eriti palju,? märkis Margus Ess. ?Aga eri autorite eri maades tehtud pildid kannavad siiski üht mõtet ? elu on selline!?
Kodus ja võõrsilVälismaal pildistamine pole olnud autoritele kindlasti eesmärk omaette. Kodunt kaugel on lihtsalt silm erksam, meeled argirutiinist vabad ning igapäevataak ei takista ümbritsevas huvitavate vaatenurkade ja detailide leidmist. Ning mõistagi võib väljamaal kokku puutuda ka loomade ja loodusnähtustega, millega kodus ei puutu. Aide Tsahkna pildil ?1:0 meie kasuks? võib näiteks näha korallkrabi.
?Sellist elukat kohtasime abikaasaga Hurghadas puhates,? ütles Aide Tsahkna. ?Nägime paarkümmend minutit vaeva, et ta kivide vahelt välja koukida ja paremini pildile saada. Alles pärast saime ühest bro?üürist teada, et see on korallkrabi, keda ei tohiks üldse puutuda, kuna ta on mürgine. Meid ta aga õnneks ei rünnanud.?
Aide Tsahkna teiselt, Türgis tehtud pildilt saab banaane sööma harjunud eestlane näha, mismoodi näeb see vili välja oma kasvukeskkonnas, st banaanitaime küljes.
Mõni välismaal pildistatud foto võiks aga vabalt ka Eestis tehtud olla. Näiteks nagu Liisa Ingveri liivarannapilt, millel jäljerida justkui olematusest tekib. Tegelikult on keegi muidugi lihtsalt merest välja tulnud ning jäljerea alguse on lained veepiirilt ära kustutanud.
Ka kodumaal pole näituseautorid kinnisilmi ringi käinud, vaid leidnud jäädvustamiseks igasuguseid huvitavaid inimesi, loomi, putukaid, taimi, loodusnähtusi, hooneid ja maastikke. Taimepiltidest on üks huvitavamaid Holar Sepa kõrvitsaõiepilt. Kui Margus Ess näituse avamisel publikult küsis, mida sellel pildil kujutatud on, siis ei osanudki keegi õigesti vastata. Suurte lehtede varju peitunud kõrvitsaõis näeb nimelt välja nagu ööpimeduses hõõguv latern.
Piltmõistatuste kategooriasse võib liigitada ka Margus Essi foto, millel jäädvustatud tema töökoht ? Jõgeva Sordiaretuse Instituudi hoone, ainult et tagaküljelt ning läbi ümmarguse avause. Tagajärg: hoonet ei tundnud pildilt ära ka paljud, kes selles aastakümneid töötanud.
Tööstusmaastik veskigaPilt peaks kõnelema iseenda eest. Rene Aavola foto puhul tõstsid paljud avamisel viibinud esile aga selle sisukat ja stiilset kaaskirja. Kuigi ka ilma selleta oleks pilt mõistagi vaatamist väärt olnud. Fotol on kujutatud nimelt Ida-Virumaal asuval Päite pangal avanevat vaadet. Seal laiub nimelt selle kandi tüüpiline tööstusmaastik. Ent tööstushoonete külje all kössitab vana tiibadeta tuuleveski, mis mäletab sootuks teistsuguseid aegu.
?Võib vaid ette kujutada, kui rahulik ja ilus elu voolas siin kuni suure sõjani: kuidas rannikumurret kõnelevad veskilised oma hobuvankritel kauneid loopealseid pidi siia ja siit ära logistasid, kuidas ümberringi olid looduslikest materjalidest püstitatud hooned, mis pigem kaunistasid kui rikkusid maastikku. Milline hunnitu vaade avanes siit puutumatule pankrannikule ja 47 meetrit allpool loksuvale merele! Siis oli elu siin ilus.?
Ilus, aga mõnikord ka naljakas või suisa groteskne on elu ka kõigil teistel Vanaveski näituse piltidel. Loodetavasti jätkub nii juba mainitud autoritel kui ka kõigil ülejäänutel ? Margit Oissaril, Mati Koppelil, Tiia Kangoril, Eve Runno-Paursonil, Merlin Haljakul, Tiina Säälikul, Lea Pihlakul, Anti Kiiveril, Piret Kiisleril, Sirje Tammel, Arno Tammel, Ivar Võerasel, Vahur Kukel ja Helve Sepal ? edaspidigi tahtmist elu erinevaid tahke ja põnevamaid hetki jäädvustada. Senini on Vanaveski näitused ? käesolev on sellele seltskonnale juba viies ? aina tuumakamaks ja kvaliteetsemaks läinud. Üles jääb pika nimega näitus jaanuari esimese nädalani.
RIINA MÄGI
