Laupäeval peetud XXII Suur Paunvere väljanäitus ja laat meelitas taas Palamusele tuhandeid ostlejaid ja tuhatkond kaupmeest. Olgugi et väikest vihmasabinat ja natuke sügisjahedust jagus tervesse päeva, ei jäänud külastajad tühjade kätega.
„Nagu laulupidu, toob seegi sündmus kohale tuhandeid külastajaid ja innukaid ostjaid. Eriti rikas on tänane päev lauljate ja tantsijate poolest,“ ütles väljanäituse avanud maaeluminister Mart Järvik.
„Kogu Eesti rahvas otsib siinsamas Palamusel kinnitust oma iseolemisele, traditsioonide jätkumisele, eestiliku elulaadi ja rahvuslike väärtuste avastamisele,“ lisas Järvik, öeldes, et Paunvere väljanäitus on kultuurisündmus suure algustähega. „See on ühtlasi kajastus Eesti maamajanduse aastaringist, mis kõlab hästi kokku Oskar Lutsu suureks kirjutatud aastaaegade nimetusi kandva jutustustesarjaga,“ ütles Järvik.
Laupäeval leidis Palamuse laadalt taas kõike. Nii komme, kodumaist käsitööõlut ja -veini, hoole ja armastusega kootud kampsuneid, sokke ja kindaid ning loomulikult vorsti ja sinki. Lisaks said külastajad pilgu heita eelmise aasta lõpus uue kuue saanud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumile. Rääkimata traditsiooniks saanud Punsli eli maitsmisest.
Kuulsat tuisutopsi sai apteegist soetada euro eest. Pudeli eest tuli juba natuke rohkem välja käia. Ent traditsioonid on traditsioonid ja ükski Paunvere laat ei möödu kuulsa kesvamärjukese müümiseta. Ei morjendanud kedagi ka vihmasabinas ootamine, sest järjekord kulges juba hommikul vara visalt mööda Palamuse teed.
„Jube kange!” kirtsutasid Pärnust Palamusele sõitnud naised apteegist lahkudes nina. Mehed jäid hoopis teisele arvamusele, leides, et vunki võinuks juureski olla.
Loomasõbrad olid end sisse sättinud loomade juurde. Kui kaupluse juures sai hobusega sõita, siis jõe kaldal tegid külastajatega tutvust kitsed. Haljala vallas Varangu külas asuva Mäehansu talu perenaine Marge Salumäe oli kaasa võtnud kolm angoora kitse, kes üritasid sõprust teha kõrval asuvate loomadega. Talu letilt vaatas vastu lõng, vorst, juust ja üksjagu valmiskäsitööd.
„Puhtaid angoorasid on meil kolm emast ja kolm isast, poolevereseid ja kolmveerandvereseid on üksjagu,“ rääkis Salumäe. Pooleverene tähendab paaritamist piimaloomaga.
„Nende vill on hoopis teistsugune, päris angoora vill on väga lokkis,“ õpetas perenaine. Ühtlasi selgitas ta, et lambakasvatus nõuab palju pühendumist ja tähelepanu. Siis on lootust, et kõik, mis talust müügiks läheb, on valminud hoole ja armastusega.
Kuid enim tõmbasid külastajaid Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi aulasse üles rivistatud nunnud, üks uhkem kui teine. Näituse peapreemia, 50 000 eurosenti, läks seekord Tartu valda Kiisa tallu, kust Ulvi Kiisk oli kaasa võtnud suurimad köögiviljad. Laadapääsme soetanute vahel loositi välja aiamööbli komplekt, mis läks Pärnumaalt tulnud Annika Pajule.
Kokku külastas Paunvere väljanäitust umbes 18 000 inimest, pileteid müüdi 14 780. „Arvestades heitlikku ilma oleme väga rahul!“ rõõmustas korraldaja Reelika Kivimurd.
KERTTU-KADI VANAMB