Peaaegu 20 aastat tagasi võeti vastu praegune loomakaitseseadus.
Aastate jooksul on seda küll täiendatud, aga suuri muudatusi seadusest ei leia. Suuresti on inimeste teadlikkuse tõusule kaasa aidanud pidev teavitus ja karmimate lugude avalikkuseni toomine. Ent see paraku ei kaitse ühtegi looma täielikult selle eest, et ei korduks Kärdlas juhtunu, kus mees rebasekutsika haamriga tappis.
Läinud suvel sai Loomakaitse selts 58 kaebust seoses loomade väärkohtlemisega. See on karmim kui ükski kõike näinud loomakaitsja iial karta julgeks. Neljajalgsete vastu tõstavad käed need, kellele ükski teine elusolend oluline pole, ent ka need, kes peaksid kogu valdkonnaga liigagi hästi kursis olema. Ja probleem muutub selle tõsiasjaga veel suuremaks.
Looma ei kaitse seadus ega reeglid. Hoolivad, teadlikud ja aktiivsed inimesed aga küll. Paraku puudub Eestis selge siht loomakaitseseaduse muudatuse poole, millega võiks karmistada kontrolli ja järelevalvet. Esimesed sammud selleks on küll õnneks tehtud, kuid inimeste käitumine muutub veel pikema aja jooksul.
KERTTU-KADI VANAMB
