Kuigi tööohutusele pööratakse meil üha rohkem tähelepanu, määrates kindlaks tööpäeva pikkusi, tehes ettekirjutusi tööohutuseks ning sooritades kontrolle asutustesse, püsib Eestis tööõnnetuste arv muutumatuna, näidates viimastel aastatel isegi mõningast tõusu.
Eestis juhtub aastas umbes 10 tööõnnetust kalendripäeva kohta, mis teeb aastas kokku 3500?3700 õnnetust. Seevastu on töösurmade arv üleüldise vägivallasurmade arvuga (mis jääb umbes 2500 piirimaile aastas) võrreldes küllalt madal, ühes aastas umbes 30. Samas on ilmselge, et iga tööõnnetus, töösurmast rääkimata, on liiast.
Tööõnnetuste arv on aastate lõikes kasvanud kümnendiku võrra, mis on tingitud tööhõive suurenemisest ja töötempo kasvamisest. Samuti on paljud oskustöölised läinud raha teenima välismaale ja firmad on sunnitud palkama endale kogenematuid noortöölisi, kes tihtipeale on tormakad, ettevaatamatud, kogenematud ja ettearvamatud.
Jõgevamaal tunduvad tööohutusega asjad korras olevat, kuna Jõgeva maakond on Eestis tööõnnetuste rohkuselt üheteistkümnendal kohal. Lähemal vaatlusel selgub siiski, et 100 000 töötaja kohta juhtub Jõgevamaal rohkem õnnetusi kui Eestis keskmiselt.
Tähtis on ennetustöö
Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohaselt peetakse vajalikuks pöörata varasemast rohkem tähelepanu ennetustööle. Selle üheks vormiks on ka nende tööohutusega tegelevate inimeste premeerimine, kes on teinud tublit tööd õnnetuste ärahoidmisel ja taganud korraliku tööohutuse.
Jõgevamaa Tööinspektsiooni juhataja Tiit Gorinovi initsiatiivil on juba kaks töötajat saanud 1000-kroonise preemia tööohutuse tagamise eest oma ettevõttes. Kolmas töötaja on premeerimiseks tööandjale juba esitatud.
“Siinkohal tasub rõhutada,” lisas tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare, “et tegemist on järgimist väärt ettevõtmisega, mida teised tööinspektsioonid ei ole veel kasutanud.”
Sarnane süsteem toimib ka Soomes, kuid preemia suurused on oluliselt suuremad. Meie põhjanaabrite juures saab töökeskkonnaspetsialist iga töötaja pealt 20 euro suurust preemiat, kui ettevõttes pole kaheksa kuu jooksul toimunud ühtegi tööõnnetust.
Kuigi tänapäeval muutuvad seadmed järjest ohutumaks, käiakse nendega tihtipeale siiski hooletult ringi, nimelt ei kasutata korralike tööohutus- ega isikukaitsevahendeid ja kaitseriietust. Samuti on tööohutuse koha pealt natuke puudulik meie riigi haridussüsteem, kuna kooliõpilased ei tea isegi pärast keskkooli lõpetamist tööohutusest suurt midagi, kuid paljud noored lähevad tööle juba pärast põhikooli lõpetamist. Lääne-Euroopas õpetatakse lastele tööohutuspõhimõtteid juba algklassides.
Karistuseks soolased trahvid
Loomulikult tuleb ettevõtetesse teha regulaarseid kontrollreide. Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul on õnneks tööandjad muutunud teadlikumaks ning püüavad aina rohkem tööohutusnõudeid täita.
?Ei kardetagi niivõrd rahatrahve, kuivõrd kahju firma mainele,? sõnas Vare. Sel aastal on Eestis tehtud umbes 4000 kontrollreidi, mis on erinevat laadi. Sihtkontrolli puhul kontrollib tööinspektsioon mingi kindla töönõude täitmist. Näiteks vaadatakse, kas asutuses teisaldatakse käsitsi raskusi nõuetele vastavalt. Teostatakse ka üldkontrolle, kus vaadatakse üldist tööohutust ja paberimajanduse korrasolekut, ning ka kiirkontrolle, mille käigus tehakse kiire ja ülevaatlik tööohutusnõuete täitmise kontroll.
Enamikust kontrollkäikudest teavitab inspektor eelnevalt ettevõtet, kuid tehakse ka etteteatamata kontrolle töölepingute kontrollimiseks. Niisuguseid kontrolle on Jõgevamaal sel aastal teostatud 33 korral.
Trahvide suurusjärk on väga erinev. Suurimad neist küünivad 20 000?25 000 kroonini. Aastas tehakse tööõhutusnõuete mittetäitmise eest umbes poole miljoni krooni eest trahve.
Veel on juba mitu aastat kasutusel uus meetod, kuidas tõhustada tööohutusnõuete täitmist, nimelt määratakse sunnisraha. Sellise süsteemi korral teeb inspektor firmale ettekirjutuse nõuetest, mis ei ole täidetud, ning annab tähtaja, milleks peavad olema vead likvideeritud. Vastasel korral peab ettevõte tasuma inspektori poolt määratud summa, mida nimetataksegi sunnisrahaks.
?Sageli ongi tööandjale vaja ainult vigadele näpuga näitamist,? kinnitab Tõnu Vare ning sunnisrahanõuet ei ole vaja täitmisele pöörata.
Eelmisel aastal määrati sunnisraha ligikaudu 82 200 krooni väärtuses, kuid täitmisele kuulus sellest ainult 51 900 krooni. Sellest järeldub, et tööandjad pigem likvideerivad vead tööohutuses, kui maksavad rahatrahve.
EILI KOITLA
