Maja ees võis märgata mitmeid asjalikult askeldavaid täiskasvanuid, tuletõrje-, kiirabi- ja politseiautot. Kõige selle taustal paistis eriliselt silma tibukollases kostüümis naljakalt ringi tatsav Piilupart, kellel sellel päeval oli täita ütlemata tähtis osa.
Piilupart, kelles lähemal uurimisel võis ära tunda Valdi Reinase, üritas siduda meeldiva kasulikuga, see tähendab lahutada laste meelt ja aidata ühtlasi nendeni viia asjatundjate kasulikke näpunäiteid.
Kooliteele ohutumalt ja julgemini
Ettevõtmise peakorraldaja, Eesti Punase Risti Jõgevamaa seltsi sekretär Tiina Säälik, kes kõike toimuvat hoolega jälgis, ütles, et see on tegelikult väga tõsine päev. Lastele mõningaid eluks vajalikke oskusi õpetada ja neid võimalike ohtude eest hoiatada saab aga ilmselt paremini siis, kui asjad on korraldatud huvitavalt ja lustiga pooleks. Nii võttiski Piilupart kõigepealt kõik lapsed ühte suurde ringi ja läks lahti mänguks. Siis jagas ta kokkutulnud parajateks gruppideks ? ühed politseiauto juurde, teised esmaabiõpetaja Ene Vaiknemetsa lähedale õpetusi saama, kolmandad kiirabiautot uudistama ja neljandad tuletõrjemasinat uurima.
“Tulge julgesti autosse sisse ka, ega me teid kuhugi ära ei vii,” kutsusid naerunäolised noored politseinikud lapsi. Auto kõrval laual sai igaüks oma käega katsuda nii käeraudu, kuulivesti kui ka kõiksuguseid muid politseinike käsutuses olevaid esemeid. Neid juba iga päev ei näe ja politseiautos istuda pole ka muul ajal võimalik. Küsida lubati lastel, emadel-isadel ja vanavanematel nii politseinikelt, päästeametnikelt kui ka kiirabitöötajatelt kõike. Asjatundjatelt võis saada ka igale küsimusele vastuse. Kimpu ei jäädud isegi Piilupardi esitatud küsimusega, et kui vanaema puu otsa kinni jääb, kelle poole pöörduda. Leiti, et siis tuleks teatada päästeteenistusse.
Tõsisest tõsisemalt tegid aga lapsed koos Ene Vaiknemetsaga läbi mõned väga vajalikud esmaabivõtted ja loodetavasti jäid need ka meelde. Tuletõrjeautos sai uurida kõikvõimalikke voolikuid, vahendeid jms ja isegi rooli taga istuda. Seda viimast võimalust olid muidugi eriti agarad kasutama poisid. Hoolega uuriti ka hoiatavat pildinäitust tulekahjudest ja nende tekkimise põhjustest.
Koolitee on homme esimestes klassides alustajatele veel tundmatu ja paljugi, mis juhtuda võib, eriti liikluses. “Mõtlesin just täna hommikul, et kust see hoolimatus ja ükskõiksus küll tuleb. Paraku peab tunnistama, et see saab ilmselt üsna väikesest peast alguse. Vanemad teevad roolis vahel saatusliku vea kihutades või liikluseeskirju eirates. Kui laps seda samas autos tähele paneb ja mällu jätab, mõjutab see tegelikult tema tulevikku. Ta tajub, et nii võib, ja tundub isegi vahva, et emme või issi kihutada julgeb,” oli Tiina Säälik murelik.
Pisut pidulikkust
Laste õpetlik ja meelelahutuslik kokkutulemine lõpetati pisut pidulikumas meeleolus. Igale lapsele anti üle kotike mõningate tarvilike asjakestega nagu helkur, pastapliiats jms, lisaks mõned lasteraamatud. Kõneles Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain ning raamatutest rääkis linnaraamatukogu töötaja Jaana Koppel.
Nagu varasematel Punase Risti maakonnaüritustel, oli abiks ka vabatahtlikke. “Tarvitseb ainult kutsuda ja nad tulevad,” rõõmustas Tiina Säälik. Seekord olid talle toeks Reelika Veik, kellel seisab ees üheksandasse klassi minek, ning viiendas klassis õppimist alustav Cärol Päären.
Kui eelnevatel aastatel on Jõgeval kooli eel Punase Risti eestvõttel peetud nn ranitsapidu, mis oli mõeldud peamiselt vähekindlustatud perede lastele, siis seekord otsustati kokku kutsuda kõik linnas esimestesse klassidesse astujad, kellele kutsed koju saadeti. “Suurim tänu päästeteenistuse, politsei ja kiirabi töötajatele ning esmaabiõpetajatele, kes on alati kohal, ning Jõgeva linnavalitsusele abi eest,” ütles Tiina Säälik. Ühtlasi lubas ta, et kui mõni kool või omavalitsus peaks soovima seesuguseid õpetusi lastele kohapeal jagada, on Punase Risti Jõgevamaa selts valmis seda organiseerima.
VAIKE KÄOSAAR
