Esmaspäeva õhtupoolikul kogunesid Jõgeva maavalitsuses ümarlaua taha Painküla tööstuspargi raudtee ja infrastruktuuri rajamisest huvitatud osapooled.
Werol Tehaste, Eesti Raudtee, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi, Jõgeva maavalitsuse ja vallavalitsuse ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindajad väljendasid tõsist huvi ja koostöövalmidust tööstuspargi rajamiseks Painkülla. Oluline osa selle suuri investeeringuid nõudva projekti edukal realiseerimisel on vajalike raudteeharude ja infrastruktuuri väljaarendamisel.
Praeguseks on valminud Jõgeva raudtee uue kaubajaama ja Painküla tööstuspargi raudtee ehitusprojektid. Projekteerimistöid finantseeriti Phare EBI 2003 kaudu, kaasrahastajateks olid Jõgeva vallavalitsus, Eesti Raudtee ja Werol Tehased, ettevõtmine sai teoks Jõgeva maavalitsuse eestvedamisel.
Werol võib saada uued naabrid
Jõgeva maavanema Aivar Koka seekordse kokkukutsutud ümarlaua eesmärgiks oli asjast huvitatud osapoolte seisukohtade ühtlustamine ja edasise tegevuse kokkuleppimine.
Järgmiseks ülesandeks on ehitustegevuse finantseerimisküsimuste lahendamine. Raudteevõrgu ja infrastruktuuri väljaehitamine nõuab umbes 100 miljonit krooni, raha kavatsetakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga taotleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Tulevase tööstuspargi alal tegutseb praegu Werol Tehased. Kaks aastat tagasi ettevõtte ostnud suurärimees Rein Kilk rääkis Weroli hetkeseisust ja laienemisperspektiividest. Kilgi kinnitusel on tootmistegevus olnud edukas ning järgmisel aastal jõuab rapsiõli tootmine eeldatavalt kasumisse.
Kavandatakse uute tootmisliinide ülesseadmist, millega tuua turule uusi majanduslikult kasumlikke tooteid. “Planeerime AS Pere toiduainetetööstuse lihatootmise osa ületoomist Painkülla. Kaalume kana- või kalakasvatuse rajamist. Tahame ehitada ka vahelao mineraalväetiste hoiustamiseks, millega ühtlasi teeme rapsimüüjate transpordikasutuse efektiivsemaks,” avaldas Kilk mõned tulevikuplaanid. “Kogu planeerimistöö lähtub eeldusest, et tehase territooriumile tuleb raudteeharu,” võttis Rein Kilk laienemisplaanid ühisnimetaja alla kokku.
Eesti Raudtee infrastruktuuri direktor Arvo Smiltinš kinnitas Eesti Raudtee majanduslikku huvi piirkonna raudtee kasutamise mahtude suurendamise vastu. Hea pilguga vaadatakse just toorainemahukate tootmisharude edendamisele.
Smiltinši sõnul valmistatakse ette Jõgeva kaubajaama Tartu-poolse haruteede ühildumiskoha ümberehitamist ja selle integreerimist Tallinna juhtimiskeskusega. Sellega vähendatakse kaubarongide peatumist Jõgeva linnas jalakäijate ülekäigukohal ning muudetakse jalakäijate liikumine ohutumaks.
“Infrastruktuuri ehitamise osas alustame järgmisel aastal muldkeha ehitusega,” lubas Arvo Smiltinš.
Oluline on sünergia
Mati Koppel ja Arne Raidvere Jõgeva Sordiaretuse Instituudist väljendasid huvi kompetentsikeskuse arendamise vastu. Tööstuspargi rajamises nähakse kasu põllumajanduslikule tootmisele ning ka võimalust uute laborite sisseseadmiseks.
Jõgeva vallavanem Saima Kalev ütles, et omavalitsus mõistagi toetab igal võimalikul viisil ettevõtluse arendamist oma territooriumil.
“Oluline on ühendada kõikide asjaosaliste jõupingutused, aitamaks kaasa piirkonna majanduslikule arengule ja sünergia saavutamisele,” rõhutas Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
Jõgeva vald ja Werol Tehased on huvitatud katusorganisatsioonina tegutseva sihtasutuse loomisest tööstuspiirkonna arendamiseks. Lepiti kokku, et sihtasutuse loomise ettevalmistusega hakkavad tegelema Jõgeva maavalitsus ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus.
Tööstusalade rajamine on üheks kümnest Jõgeva maavalitsuse arenguvisioonist, mille abil tagatakse maakonna tasakaalustatud areng.
ANDRES LOORAND
