Läinud nädalal ründasid hundid Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kõpu külas Kõpu talus koera. Loom pääses, kuid vigastused on tõsised ja ravi kestab kaua. Pere lemmik pääses tänu julgele naabritüdrukule.
Koera omanik Villu Simmer kirjeldab, et laskis varahommikul oma lemmiku Tuki toast välja ja palju ei läinud aega, kui koer huntidega vastakuti sattus. Koeral oli rünnaku tagajärjel hulga haavu ja need vajasid õmblemist, kõige tõsisem vigastus asub koera kaelal. Koer toibub ja sööb juba ning lähimad päevad näitavad, kas omanikel koos loomaarstiga õnnestub antibiootikumikuuriga põletikku haavades ära hoida.
Villu on kindel, et kui naaber poleks appi läinud, siis nende truud koera enam poleks.
Lisaks koerale on Villu Simmer mures oma lehmade pärast, kes keelduvad laudast karjamaale minemast, sest loomad tunnetavad ohtu. Samuti ei taha oma loomi ohtu seada ka pererahvas ise, sest hunte on viimasel ajal ligiduses nähtud juba liiga tihti päevasel ajal ringi liikumas.
Koera päästis julge naabritüdruk
Koer pääses huntide käest tänu naabrite julgele peretütrele Karmenile, kes kuulis läbi une õues lärmi ja talle tundus, et nende pere kass on hädas. Kuid õue tormates sai kohe aru, et hädas on siiski kellegi koer ja hetkegi aru pidamata tormas ta üle põllu häälte suunas. Kui Karmen aru sai, et naabri koera ründavad hundid, proovis ta naabreid karjudes appi hüüda, kuid kummalisel kombel keegi ei kuulnud.
„Valjust häälest hundid alguses ei teinud väljagi, kuid siis pöörasid pead ja õnneks tekkis koeral võimalus minema joosta,“ kirjeldas julge tüdruk.
„Õnneks hundid minu suunas ei tulnud, ju siis inimese kohalolek hirmutas neid piisavalt, et jooksu pista.“ Karmen on kindel, et kui mõni loom ka edaspidi on hädas, siis ta ka appi tormab.
Põltsamaa Jahiseltsi juhatuse esimees Toivo Tõnson tõdes: „See, et hundid liiguvad päevasel ajal majapidamistele nii ligidal, ei ole normaalne. Nii huntide kui ka karude arv on kõrge ja et neile põhitoiduks olevate metssigade arv on väike, siis peavadki nad mujalt sööki otsima.
Huntide arvukuse piiramiseks oleks meie piirkonda sel hooajal vaja vähemalt viie hundi laskmiseks luba. Oleme ka eelnevalt sama murega kokku puutunud, kuid kui pole lube, ei tohi ka küttida. Looduses peab valitsema tasakaal ja praegu loodame, et jahimehed saavad probleemiga tegelemiseks vabamad käed.“
Kui üks põlvkond hunte on kodukoeri murdnud, siis annavad nad geneetiliselt info edasi järgnevale põlvkonnale ja nii kaob kiskjatel ära hirm inimeste ees.
Hundid on murdnud maakonnas neli koera
„Enamasti hakkavad ja harjuvad koeri murdma hundi üksikisendid või kindlad karjad, kes esimeste karistuseta jäänud kogemuste järel sellele võivadki spetsialiseeruda. Sellised halbade kommetega nuhtlusisendid tuleks peagi algava hundijahi käigus esimesel võimalusel ära küttida,“ selgitas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
„Sellel aastal on Eestis keskkonnaametile teadaolevalt hundid murdnud ligi 20 koera, nendest vähemalt neli Jõgevamaal. Et need kõik on toimunud maakonna keskosas, oleks Vaimastvere-Lustivere vahelise piirkonna inimestel mõistlik oma koerte suhtes hoolikam olla. Ööseks peaks koera võimaluse korral hoonesse sulgema, pimedas ei ole soovitav neid lahtiselt väljas jooksutada, looduses koos koeraga liikudes võiks oma lemmiklooma rihmastatult enda silma all hoida. Nii saame suure tõenäosusega ennetada kahe kange omavahelise verise suhtekorralduse jätkumist.“
„Sellised olukorrad, kus hundid või muud metsloomad põhjustavad emotsionaalset või varalist kahju, on üsna tavalised, kui ei ole järgitud esmaseid soovitusi taolisi olukordi ära hoida. Olukordades, kus hundid murravad koduloomi, on kõige mõistlikum rakendada ennetusmeetmeid: kiskjatõrjeaiad, öine sisseajamine, ööaedikud ja karjus, ajutised lipuliinid, visuaalsed ning lõhna ja heli tekitavad peletid.
Koerte kaitsmisel on kõige lihtsamaks viisiks koerad kindlalt kinnisesse varjualusesse sulgeda,“ selgitas keskkonnaameti lõuna regiooni kaitsekorralduse spetsialist Britta Kalgan.
„Teine võimalus on rajada koerale metallvõrgust piisava suurusega aedik. Lisaks aitab, kui aias on koerale varjumiseks olemas ka kuut. Ennetusmeetmete maksumusest hüvitab keskkonnaamet 50%.”
Kõpu külas käis olukorda hindamas keskkonnaameti lõuna regiooni jahinduse spetsialist Raivo Sass, kes kinnitas rünnaku toimumist ja koostas ka vastava akti ning saatis ka koera omanikele täitmiseks kahjuhüvitamise blanketi.
ULVI TAMM
Metsloomarünnakute korral kari ja lemmikloomadele
Jõgevamaal on kõige kindlam helistada keskkonnainfo telefonile 1313 või piirkonna jahinduse spetsialistile (Raivo Sass, tel 5688 6919). Rünnakute ja muude küsimuste või probleemide korral võib saata info ka keskkonnaameti üldmeilile info@keskkonnaamet.ee, kust suunatakse küsimused vastavale spetsialistile edasi.
