Hunt pole juba aastaid lindprii ja ta on kantud koos ilvese ja karuga kaitsealuste suurkiskjate nimistusse. Nende asustustiheduse ühtlustamiseks ning üle- ja alaasustusest tingitud soovimatute tagajärgede vältimiseks lubatakse piirkonniti mõni isend ikka küttida. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire järgi on huntide arv võrreldes eelnenud jahindusaastaga kasvanud ja keskkonnaministeerium lubas tänavusel jahihooajal küttida kuni 59 hunti. Mullukevadise ulukiloenduse andmetel elas Eestis umbes 150 võsavillemit, suuremad hundikarjad liiguvad Lääne-Viru- ja Jõgevamaal. Küttimislimiiti on küll suurendatud, kuid hunt nagu tunnetab, millal jahimehed tohivad neile kuuli anda, ja hoiavad end sellal nendest kaugemale. Mullu jäi Eestis püssikuuli ette 15 hunti, kuigi oli antud 33 laskmisluba. Jõgevamaal saadi koos Tartumaaga piirnevatel jahimaadel lasta lubatud üheksast soest kätte vaid kaks. Tänavu oli tabamine suurem, kuid küttimislimiit jäi seegi kord täitmata. Tänavusel hundijahiperioodil lasti neid Eestis 40, lubatud oli 59.
Hundid napsavad koeri ja lambaid
Mitmel jahindusaastal on hundijaht lõppenud juba enne esimest lund ja needki vähesed kriimsilmad, kelle
küttimiseks oli luba saadud, jäid ellu. Tänavusel jahihooajal sadas vahetevahel siiski lund ja jahimehed nägid lumele jäänud värskete jälgede järgi hundikarja piirata. Porisel või külmunud pinnasel kaob hundirada aga kähku silmist ja püüa siis tuult väljal. Enne lund ei saadud jälile ka Torma, Kungla ja Saare kandi koera- ja lambamaiale murdjakarjale. Koeri on läinud huntide saagiks Antso, Jõe, Kalju, Rüütli, Halliku ja teisteski taludes. Torma vallas Võidivere külas veristati jaanuari alguses koguni neli lammast. Jahimeeste kinnitusel oli seegi võsavillemite töö. Veebruari teisel laupäeval õnnestus Stanislav ?muilol üks piirkonna rahvale tuska teinud kiskja siiski tabada. Suur isahunt oli 120 sentimeetrit pikk ja kaalus 45 kilo, tema vääristatud kolba eest on loota jahitrofeede kuldmedalit. Jõgevamaal said tänavu hunditrofeede (iseasi, kas nende nahk või kolp ja kihvad ka mõne medali saamiseks vajaliku punktisumma annavad) omanikeks ka Janis Kiis, Valdis Mänd, Kalle Bruus, Andrus Michelis, Harri Trei ja Ain Lauringson.
Huntidel uued harjumused
“Huvitav, et hundid on hakanud oma liikumisharjumusi muutma: kui tavaliselt on nad platsis ikka õhtul ja öösel, siis Uduküla vana karjalauda juures liikus kolmene kari juba hommikul kella üheksa paiku,” arutles jahiseltsi “Ott” esimees Tiit Seer. Ta kutsus mehed kokku ja nad hakkasid hundikarja piirama. Valdis Mänd tabaski ühte, teised lippasid minema. Jäljerada näitas, et hundipaar oli läinud üle raudtee ja suundunud Laiuse mäe poole. Sellest anti teada naaberjahiseltsi meestele, kuid sedapuhku ei jõudnud nemadki loomadele laskekaugusele.
“Oleks tahtnud võsavillemi ikka kätte saada, mul nendega omad arved õiendada ja ei taha võlgu jääda. Mõne aastaga on mul hundid murdnud maha neli lammast ja neli koera, ” oli Metsa talu peremees Sergei Alits hunditempude üle vihane. Hiljuti nägi ta kodu juures nelja hundi jälgi – olid teised rahulikult üle Mõraoja silla edasi-tagasi jalutanud. Õige lähedalt, kõigest neljakümne sammu kauguselt nägi ta rahulikult jalutavat hunti endise Sakusaare talu juures, kuid siis polnud hundilaskmiseks luba ja kuul jäigi rauda. “Eks huntki taha süüa, kuid otsigu enesele kõhutäit metsast ? seal neile saakloomi küllalt,” arvas taluperemees. Mõningane lootus on tal uuel looduskaitseseadusel, mis lubab maksta talunikele hüvitist, kui nende koduloomi hunt, ilves või karu on murdnud. Kuigi raha ei too enam looma tagasi, leevendaks see natukenegi kiskjate poolt tekitatud kahju.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnul ollakse seisukohal, et Eestis ei peaks olema üle kahesaja hundi. Liigi säilimise peaks tagama ka nende arvukuse hoidmine saja isendi piires.
ARDI KIVIMETS
