Toimetuse poole pöördus ajaloohuviline Ann Mikiver Tallinnast, juhtides tähelepanu asjaolule, et paljud vanad hauaplatsid on Põltsamaa surnuaial hooldamata. Kalmistuvahi Madis Roio sõnul pole hüljatud haudade eest kogu vastutust võimalik surnuaiavahi õlule veeretada.
Aeg-ajalt Põltsamaa surnuaial käies tegeleb kunstiajaloo haridusega Ann Mikiver vabast tahtest võõraste, kunstiväärtusena mõjuvate vanade haudade hooldamisega, kuna on näha, et keegi nende eest ei hoolitse.
Põltsamaa vallavalitsus väitega ei nõustu
„Mõistan, et kalmistuvahil pole aega kõigega tegeleda, iga hauaplatsi hooldada. Samas, keegi kasvõi kohalikust omavalitsusest võiks võtta midagi ette mahajäetud haudade probleemiga. Vanad, kunstiliselt väärtuslikud mälestussambad, suured graniidist hauakivid on jäänud unarusse, hein ja võsa võtavad võimust, ristid on viltu vajunud, maas on oksarisu,” lausus Ann Mikiver.
Ta pakkus välja, et mõni ajalooõpetaja koos õpilastega võiks võtta ette hüljatud haudade eest hoolitsemise või koolis võiks tegutseda kodulooring, kes surnuaial haudu korrastaks.
Põltsamaa vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi ei nõustu väitega, et Põltsamaa surnuaed hooldamata oleks.
„Põltsamaa linna surnuaeda hooldab Põltsamaa Haldus, olen enam kui veendunud, et asjalood pole sellised, nagu eespool väidetakse. Ala on niidetud ja pinnasteed on heas seisukorras. Arboristid teevad pidevalt tööd ohtlike puudega,” märkis Liivamägi.
„Jõgeva maantee rekonstrueerimise käigus uuendatakse ka väravate esised alad ning kõnniteed, samuti pinnatakse ära surnuaia parkla. Eelnevatel aastatel on rajatud uus tualett ja lammutatud amortiseerunud hoone. Korrastatud on ka uus veevõtukoht ja erinevad eelnevalt korrastamata alad, nagu kogumiskonteinerite ümbrused ning haljastusjäätmete kogumisalad,” ütles Mark Liivamägi, kelle sõnul on nii linn kui ka vald palju teinud, et surnuaia ümbrus oleks heas korras.
„Eelmisel aastal sai alustatud ka kalmistu piirdemüüri taastamisega, mis küll pole sel aastal saanud jätkuda seoses Covid-19 viirusest tingitud rahaliste vahendite vähenemisega. Niipea kui olukord taastub, jätkatakse ka sellega,” lausus Liivamägi. Ta lisas, et on tore, kui tuntakse huvi ajalooliste väärtuste vastu ja soovitakse, et kalmistu oleks esteetiliselt nauditav.
„Kohalik omavalitsus korrastab talle kuuluvaid alasid valla eelarvest, mis on suuresti valla elanike tulumaksust sõltuv. Seega panustab Põltsamaa vald nii palju kui see on finantsiliselt võimalik. Kui Tallinna elanikku huvitab tõsiselt Põltsamaa valla elu, siis loodan, et ta kirjutab end Põltsamaa valda sisse, et me saaks iga-aastaselt veel rohkem tehtud,” lausus Liivamägi.
Kõiki hüljatud haudu korda teha ei jõua
Põltsamaa kalmistuvaht Madis Roio märkis, et tal kulub haljastustöödele ja kalmistu ümbruse võsast puhastamisele niivõrd palju aega, et kalmistuvahina tal lihtsalt pole võimalik kõikide hüljatuks jäänud haudade hooldamisega tegeleda, hea kui jõuab trimmeriga üle käia ja suurema heina maha niita.
„Paljudel inimestel on suhtumine, et kui hauaplats on jäetud unarusse, siis see on kalmistuvahi mure. Mul on kokku üle 6000 hauaplatsi ja kõiki ma ei jõuaks hooldada, siis jääks muru niitmata. Kalmistuvaht võib välja panna küll hoiatussildi, et hauaplats võetakse käest, juhul kui keegi seda ei hoolda. Rohkem kui 60 aastat vana hauakivi aga kõrvaldada ei tohi. Olen järjepidevalt heina niitnud ja korrastanud näiteks perekond Puchkide suguvõsa hauaplatsi,” nentis 16 aastat Põltsamaal kalmistuvahi ametit pidanud Madis Roio.
Madis Roio näeks lahendusena seda, kui kalmistuvahile saadetaks appi rohkem abilisi, kasvõi karistuseks määratud üldkasuliku töö tegijaid.
TAAVI KELDER
