?Hüksoslased? on Põltsamaa kunstikooli täiskasvanute kursuse esimese lennu lõputööde näitus. Miks selle nimi just ?Hüksoslased? on, sellele oli kunstikooli juhatajal Ethel Hakkajal järgmine seletus. Kultuurikalendrisse tuleb igasugused üritused, näitused sealhulgas, kirja panna nimelt kuid varem. Aga katsu sa nime panna näitusele, mille tööd autorite peades alles kuju võtma hakkavad!
Ühe tuttava soovitust järgides haaras kimbatusse sattunud koolijuhataja riiulilt piiblilugusid sisaldava raamatu (Piibli enda haaramiseks polnud olukord veel piisavalt tõsine) ja avas selle suvaliselt leheküljelt. Seal oli juttu hüksoslastest, kes võõraid maid vallutasid. Eks eri elualadelt pärit kunstiõppuritele olnud kunst ka tundmatu maa, mille nad aga viie aasta jooksul päris edukalt vallutanud, mõtles koolijuhataja. Ning näitusel oli nimi olemas.
Tõsi: päris tundmatu maa kunst kursusele tulnutele siiski ei olnud. Enamik neist olid kas kunstiseltsi liikmed või käinud kunstiseltsi-kunstikooli korraldatud tarbekunstikursustel.
?Paljud olid just tarbekunstikursustel siidi maalides või vitraa?e tehes joonistamisoskusest ja kompositsiooniõpetusest puudust tundma hakanud,? ütles Ethel Hakkaja.
Nii kujunes täiskasvanute kujutava kunsti kursuse komplekteerimiseks viis aastat tagasi soodne situatsioon: kunstikoolil oli valmidus seda avada (sest Vabaharidusliidul oli valmidus selleks raha anda) ja kunstihuvilistel oli soov ennast täiendada. Esimesel aastal kõik soovijad seltskonda ei mahtunudki, nii et järgmisel aastal võeti vastu veel teinegi täiskasvanute grupp. Aga millal Põltsamaa-suuruses linnas kolmanda grupi jagu uusi kunstihuvilisi võiks tekkida, seda Ethel Hakkaja ennustada ei oska.
Osake endast
Kooli lõputöösse püüab kunstiõppur tavaliselt panna kas kõik selle, mis temas hetkel on, või vähemasti olulise osa iseendast. Aime Gret?ko on nii portreteerinud näiteks kolme talle hingelähedast loojat: Georg Otsa, Sergei Jesseninit ja Wolfgang Amadeus Mozartit. Kaie Levit on aga oma kubistlikul maalil “Kokkukuuluvus” kujutanud ennast, oma üheksat kursusekaaslast ja kunstikooli õpetajaid: iga maalipinna ruuduke sümboliseerib nimelt üht inimest või õigemini tema hingeruumi.
Katrin Koitla ja Eire Kulbin võitlevad oma lõputöödes vabaduse eest ja raamide vastu. Esimese kolmikmaal “Vaba” võlubki värvi- ja tundevabadusega, teise kompositsioon “Raamist välja” üllatab teravmeelsuse ja vormitäiusega: paberimassikihiga reljeefseks muudetud maalist oleks justkui välja voolanud sama materjaliga kaetud skulptuur.
Maire Kaju arvates on maailma tasakaalus püsimiseks vaja, et tänapäeva naised oma naiselikkuse taasavastaksid. Naiselikkust kujutab ta oma maalil nutikalt ? värvide ja vaid ühe kumera joonega, mis laenatud Diego Velazqueze maalilt “Veenus ja Cupido”. Ainus meeskursuslane Ilo Kaju kirjeldab oma hingemaailma seevastu IT-ilmast laenatud “keeles”: maali “Ajarändur” hallil taustal on arvutiekraanil olevaid ikoone meenutavad pildikesed autori elukäiku puudutavatest seikadest.
Igaüks omamoodi huvitavad on ka Pille Kadastiku “Siseilm”, Sirje Tero “Nägemus”, Külli Kivisilla “Austraalia avarused” ja Maie Luhti “Meenutades Viiralti “Jutlustajat””.
“Rikutud”
Kursuslase Maire Kaju sõnul muutus kunstikoolis käimine ajapikku vajaduseks.
“Nii hea oli kolmeks tunniks kuhugi täiesti oma maailma kaduda ning unustada kõik töö- ja muud mured,” arvas Maire Kaju. “Kodus on palju raskem maalimist ette võtta: enne kui asjad valmis sätitud saad, on su jupike vaba aega otsas.”
“Praegu valdab meid eelkõige viieaastasest lisakoormusest vabanemise tunne,” ütles teine kursuslane Katrin Koitla. “Seda, kui suure väärtuse me koolist kaasa saime, mõistame me alles hiljem.”
Põltsamaa kunstikooli õpetaja Viive Väljaots tunnistas, et kümme täiskasvanute kursuse lõpetanut on nüüd kooli poolt n-ö rikutud inimesed.
“Nad pole enam niisama harrastajad, vaid juba poolprofessionaalid, kes maalimist enam niisama lihtsalt jätta ei saa,” ütles Viive Väljaots. “Nii et tegelikult peaks nüüd leiduma keegi, kes ka nende edasist kunstitegemist rahaliselt toetaks.”
Viive Väljaotsa arvates pole see, et nad edasi maalida saaksid, sugugi üksnes nende endi, vaid meie kõigi asi. Tavainimestest ning nende rõõmude maailmast pahatihti eemaldunud ning endas pigem inetuse esteetikat ja jõhkruse sõnumit kandev professionaalne kunst vajab tema meelest alternatiivi poolproffide positiivsest maailmanägemisest ja elutervest mõtteviisist lähtuva kunsti näol.
Ent tulgem tagasi näituse pealkirja juurde: sõnas ?hüksoslased? sisaldub sõna ?üks?. Ja esimese lennu näitus see ju ongi. Kas teise lennu näituse pealkiri saab olema ?Khaksoslased?? Esimese lennu näitust saab vaadata 17. märtsini.
RIINA MÄGI
