Valitsus peaks lähipäevil tegema otsuse kohalikele omavalitsustele raha eraldamise kohta.
Kui puudega inimene on teate kätte saanud, tuleks tal oma abivajadus läbi mõelda ? mõelda, millist abi saavad talle anda oma pereliikmed, hinnata oma toimetulekut ja sedagi, milliste tegevuste juures vajab ta kõrvalist abi. Kui on selge, et abivajadus on möödapääsmatu, tuleks pöörduda puudega inimesel endal, tema eestkostjal või hooldajal just selle linna- või vallavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kus abivajaja elab.
Kui abivajaja ei viibi oma kodukohas või ei ole elukohta võimalik kindlaks määrata, tuleb pöörduda linna- või vallavalitsusse, kus parajasti viibitakse. Teada tuleks anda ka sellest, millised on konkreetsed vajadused või kuidas peaks olema abi korraldatud.
Puudega inimese või eaka poolt enda kohta antud võimalikult täpne ja asjakohane kirjeldus tuleb probleemide lahendamisele kindlasti kasuks. Olenevalt olukorrast on mõnikord tervisliku seisundi ja toimetuleku hindamisel vajalik mitme spetsialisti abi ja siis tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.
1. aprillist võivad hooldajatoetust saada ka tööl käivad inimesed. Kui hooldamine lõpetatakse ja hooldajal ei olnud teist tööd, saab hooldaja ka selle töö lõpetamisel, kui ta on ennast töötuna registreerinud, seaduses ettenähtud korras ja ulatuses töötu abiraha võrdselt tööl käinud inimesega. Endiselt saavad hooldajad ka ravikindlustuse.
Kohalik omavalitsus kehtestab toetused ise
Kui avaldus on linna- või vallavalitsusele laekunud, asub tööle sotsiaaltöötaja, et kogutud teavet täpsustada. Sotsiaalministeerium on korraldanud sotsiaaltöötajatele mitmeid õppepäevi ja töötanud välja vastavad juhendid ning hooldusvajaduse hindamise materjalid. Nendest näpunäidetest sotsiaaltöötajad juhinduvadki, kui nad tutvuvad abivajaja elutingimustega ja lähedaste arvamustega. Nii jõuab abi kõige paremini kohale, sest on teada, millistes tegevustes on abi vaja, kas on vaja määrata hooldaja, koduteenuseid pakkuv hooldustöötaja, tugiisik või leitakse muid võimalusi.
Kõigis kohalikes omavalitsustes tulebki enne 31. märtsi kehtestada sotsiaaltoetuste maksmise kord, milles tuleb põhimõtteliselt määratleda toetuse suurus, maksmise aeg ja tingimused. Kohalikel omavalitsustel on soovitatud teha omavahel koostööd, et maakonna piires oleksid toetused enam-vähem sarnased.
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 23 lg 2 sätestab, et hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61,375) alusel raske või sügav puue.
Toimetulekupiir tõusis
Sotsiaaltoetuste üks liikidest on toimetulekutoetus Alates 1. jaanuarist tõusis toimetulekupiir esimesele pereliikmele seniselt 500 kroonilt 750 kroonile, teisele ja igale järgnevale pereliikmele koefitsiendiga 0,8 (see oleks 600 krooni). Nendes peredes, kus on vaid üks vanem ja teised on lapsed, makstakse koos toimetulekutoetusega välja täiendavat 200-kroonilist lisatoetust.
Esimest korda toimetulekutoetust taotledes tuleb esitada taotleja kõikide perekonnaliikmete täpsed isikuandmed ja vara loetelu. Igas linna- või vallavalitsuses on vastavad konkreetsed dokumentide vormid olemas. Kohalikus omavalitsuses hinnatakse taotleja olukorda, vajadusel osutatakse ka sotsiaalnõustamist ja siis tehakse otsus.
Maavanem kontrollib
Et kohaliku omavalitsuse abi on suuresti taotlejaga kokkuleppe küsimus, siis võib ette tulla eriarvamusi. Vaide võib esitada maavanemale, kes rakendab probleemi lahendamiseks maavalitsuse töötajaid. Maavanemal on ka kohustus kontrollida oma maakonna piires inimestele pakutavate sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti. Muidugi võib inimene oma õiguste kaitseks pöörduda ka halduskohtusse.
Loodan, et kõik, kes abi vajavad, seda ka saavad ja et seoses ümberkorraldustega ei lähe midagi inimese jaoks halvemaks. Soovin sotsiaaltöötajatele ümberkorraldusteks palju jõudu, samuti tarkust ja sooja südant õiglaste otsuste tegemiseks.
MAI TREIAL,
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Rahvaliit
