Pettuse mõte on selles, et palutakse sõpradelt, tuttavatelt, sugulastelt või enamasti võõrastelt inimestelt abi kas uue konto avamisel või olemasoleva kontoarve kasutamisel mingi summa edastamiseks ja väljavõtmiseks.
Sõbrale, tuttavale, sugulasele või siis ka võhivõõrale tehakse ettepanek avada arveldusarve pangas ja sõlmida internetipanga leping või lubada kasutada tema kontot. Põhjenduseks tuuakse näiteks, et arveldusarvele on vaja kanda kiiresti mingi summa raha ning oma arveldusarvet ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada (nt blokeeritud jne) või öeldakse, et pangakaart on kadunud või kasutatakse teisigi ettekäändeid. Tuttavate puhul põhjendab pettur sageli pangakaardi või internetipanga paroolikaardi kasutamise vajadust sms-laenu võtmiseks ning selgitab tuttavale, et isikul ei teki mingeid kohustusi ning ta maksab laenu ise tagasi. Tegelikkuses ei ole petturil mingit kavatsust laenuna saadud raha tagasi maksta ning laene tellitakse korraga mitmelt sms-laenu andvatelt firmadelt.
Võõraste isikute puhul usaldavad inimesed oma pangakaardid petturi kätte tihti seetõttu, et neil enda kontol raha puudub ning nad arvavad, et neile ei ole võimalik mingit kahju tekitada. Pettur selgitab tavaliselt, et tegemist on tuttava poolt ülekantava rahasummaga, millegi eest kiireks tasumiseks vms ning lubatakse antud summa kohe inimese arveldusarvelt edasi kanda või välja võtta. Kui arveldusarve on juba olemas, siis palutakse sõlmida vaid internetipanga leping või pangakaardi olemasolul võtta summa sularahana välja. Kui inimene on nõus, siis minnakse juba samal päeval panka ning sõlmitakse soovitud lepingud. Kurjategija on pangas isikuga kaasas ning lepib telleriga kõiges ise kokku, isik näitab vaid isikut tõendavat dokumenti ning annab allkirju.
Pärast lepingute sõlmimist võtab kurjategija isikult pangast saadud dokumendid: lepingud, internetipanga paroolikaardid ning salasõnad enda kätte. Eriti peaks pöörama tähelepanu sellele, et enamasti soovib kurjategija vaid internetipanga lepingu sõlmimist, kuid mitte pangakaarti. Seda on lihtne põhjendada sellega, et pangakaardi tegemisega läheb vähemalt nädal aega. Peaaegu alati minnakse kohe mõne kaubanduskeskuse internetikohvikusse, kus kurjategija teeb äsja avatud arveldusarve internetipanga kaudu laenutaotlused erinevatesse sms-laenu firmadesse kiire laenu saamiseks. Kui isik vastab krediiditingimustele, siis kantakse isikule laenusumma üle juba poole tunni jooksul. Pärast laenusummade laekumist isiku arveldusarvele on kaks võimalust, kuidas kurjategija võib käituda. Esiteks võib ta minna koos isikuga panka ning lasta seal viimasel sularaha välja võtta. Teiseks võib ta kanda tema kasutuses olevate pangadokumentide abil laekunud summa edasi näiteks oma isiklikule arvele.
Samuti on esinenud tihedalt juhtumeid, kus pettur helistab potentsiaalsele ohvrile nt ajalehekuulutuse kaudu ning tunneb huvi viimase poolt müüdava kauba vastu. Müüdava kauba maksumus on reeglina mõnisada krooni. Pettur avaldab müüjale soovi kauba ostmiseks ning küsib viimaselt isikuandmeid ja pangakonto numbrit. Seejärel tellib ?ostja? sms-sõnumi vahendusel müüja arveldusarvele krediidiasutuselt nt 3000 krooni laenu. Seejärel helistab pettur kauba müüjale ning teatab, et ta kandis ekslikult nt 300 krooni asemel viimase arveldusarvele hoopis 3000 krooni ja palub müüjal enam saadud 2700 krooni oma arveldusarvele kanda. Kui müüjal petturi poolt öeldu suhtes kahtlust ei teki, siis kannabki ta viimase poolt teatatud arveldusarvele väidetavalt enammakstud summa üle. Sellisel moel satub juba ülekantud rahasumma kurjategija valdusse ja kannatanu saab pettusest teada alles hiljem, s.o. pärast seda, kui talle laenufirma poolt vastav arve esitatakse.
Nende isikute andmed, kelle dokumente on laenu võtmiseks kasutatud, pannakse pankade ning teiste krediidiasutuste maksehäirete nimekirja ning see võib näiteks edaspidisel laenu saamisel takistuseks saada.
Panga poolt sõlmitakse pangakaardi väljastamisel leping, milles on sätestatud, et kaart on panga omand ning paroole ega ka pangakaarte ei tohi anda kolmandale isikule kasutamiseks. Samuti peaks olema seoses uue pettuseliigi laialdase levimisega väga ettevaatlik oma isikuandmete avaldamisel kõrvalistele isikutele isegi siis, kui pettur lubab konto avamise või kaardi kasutamise eest heldelt tasuda. Pettur tellib laenu enamasti korraga kõikidest sms-laenu firmadest, mistõttu laenusumma ulatub ühe isiku korral kuni mitmekümne tuhande kroonini. Pärast seda jätab pettur oma “heategija? võlgadesse ja kaob ise.
JANEK MAASIK,
Lõuna Politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse komissar
