Aasta eest Eesti Luuleklubide Liidu luulevõistluse ?Kuldne kaseleht? võitnud Hille Kõrgesaar meenutab tänutundega kõiki oma kunagisi emakeeleõpetajaid. ?Eesti keele õpetajad on mulle loonud tugeva põhja ja aluse, samas aga pakkus see aine ka ise alati suurt huvi ja eks eeldused olid endalgi. Õpetajad olid aga vaieldamatult väga tugevad, kõigis mu koolides,? kinnitab Hille.
Poetessi sõnul on kooliteega nii, et mida aeg edasi, seda paremad on mälestused. Kõige heledam õppimine oli ikka Tartu Ülikoolis, põhikooli kõiki nüansse aga enam ei mäletagi.
Soov õpetajaks saada tekkis Hillel siiski sõltumata headest ja mitte niivõrd headest õpetajatest. ?Ei, ma ei teinud nende põhjal oma tulevikuplaane,? tunnistab ta.
Tunniandmine on põnev!
Hille Kõrgesaar on pärit Pala vallast Assikvere külast. Pala Põhikoolile järgnes Palamuse keskkool, siis aga juba Õpetajate Seminar Tartus.
?Seejärel töötasin pisut aega õpetajana, kuid tundsin, et vajan midagi enamat, mistõttu astusin Tartu Ülikooli, kus õppisin neli aastat eesti filoloogiat. Samal ajal loomulikult ka töötasin,? räägib Hille.
Kuigi nüüd saab magistriõpet omandada ka õpetajana, ei ole lapsega kodus olev noor naine veel otsustanud, kuidas ta tulevikus jätkab. Valik tuleb kunagi teha küll kirjutamise ja õpetamise vahel, kuid praegu naudib Hille väikese Andriga kodus olemist.
Kui õpetajakutse valis Hille seetõttu, et lapsed on talle alati meeldinud, siis tõsisemalt luuletama hakkas ta just sel ajal, kui jäi lapseootele ja polnud õpetajatööga enam hõivatud.
?Õpetamine on vaheldusrikas töö, mulle meeldib lastega tegelda ja tunniandmine on isseenesest väga põnev. Kuna lapsed on nii siirad, avatud ja mänguhimulised, siis teevad nad tunni huvitavaks!? kinnitab Hille Kõrgesaar, kellele meeldis juba praktikal käies tunde ette valmistada ja õppematerjale koostada. Õigete, lapsi köitvate materjalide leidmine ja koostamine oli tema sõnul huvitav. Kõigele lisaks on Hille selline õpetaja, kes oma õpilastele ka ise pilte joonistab.
Õpetajad on värvikirevad
?Kindlasti ei arva kõik õpetajaks õppinud inimesed päris samamoodi, kuid suuremas osas neile siiski praktika meeldis ja enamus mu kursusekaaslastest on ka õpetajana tööle hakanud,? räägib Hille. Tema arvates pole palk siin elus sugugi kõige tähtsam, vaid hoopis olulisem on see, et töö peab olema huvitav.
Raha peab Hille arvates olema just niipalju, et sellega toime tuleks. Üksi elades ei saaks aga õpetajapalgaga hakkama, tunnistab ta ja nendib, et raha teenib nende peres ikka mees.
?Mina käisin tööl rohkem lõbu pärast, võin küll nii öelda. Mulle meeldisid ka kolleegid, sest õpetajad on mu meelest natuke tavainimestest teistmoodi, selline värvikirevam rahvas,? räägib Hille.
Tegelikult peab noor naine õpetajaks olemist enda jaoks kutsumuseks. Tundi anda on vahva, tunni oluliseks tingimuseks on vaikus, mida on võimalik saavutada, kui pakkuda lastele piisavalt haaravaid mängulisi ülesandeid, küllaldaselt pildimaterjali. Nii polegi lastel aega kõrvaliste asjadega tegelda.
?Ma arvan küll, et reeglina on õpetaja koolis autoriteet, ka tänapäeval. Muidugi sõltub palju konkreetsest õpetajast endast, kuidas ta end suudab maksma panna. Kindlasti peab õpetajal olema ilmekas ja selge hääl. Õpetaja peab suutma tähelepanu endale tõmmata, vajadusel kas või natuke klassi ees näitlema. Just väikestele lastele tuleb alati midagi uut ja huvitavat välja pakkuda, lugeda või jutustada mõni köitev lugu.?
Õpetajast sõltub palju
Hille sõnul peab hea õpetaja suutma klassis kõiki märgata ning arvestama laste erineva tasemega.
?Lapsi on nii kiirema kui ka aeglasema edasijõudmisega. Ei saa lasta ühte ülesannet terve tund teha, aeglasemad võivad selle ka kodus lõpetada, kiirematele aga tuleb anda lisaks muid ülesandeid,? on tema seisukoht.
Hille on õpetanud valdavalt algklassilapsi, kuid andnud asendustunde ka vanemates klassides, õpetanud mitmeid aineid. Tema sõnul oli 1. klassiga alustades ja neid 5. klassini õpetades väga tore jälgida laste muutumist ja kasvamist. ?Nad nagu arenesid minu järgi ja samas me kasvasime koos. Proovisin klassi hoida ühtsena, et keegi ei teeks teisele liiga ja me arutasime probleeme koos,? meenutab õpetaja.
?Õpilastele on antud tänapäeval liiga palju õigusi, seetõttu jääb tagaplaanile õppimine ise. Kuna väikesed lapsed on alles kujunemisjärgus, siis ongi eriti oluline, millise põhja loob algkool. Väga palju sõltub õpetajast, eriti esimesest õpetajast, kas ta suudab olla autoriteet ja ennast kehtestada,? usub Hille Kõrgesaar.
Suureks probleemiks on Hille sõnul kujunenud ka see, kui lapsed liiga sageli koole vahetavad. Uus keskkond, uued kaaslased tekitavad sageli iseenesest uusi probleeme, kohanemisraskusi.
Ei kasvata last raamatu järgi
Hille on oma elu sidunud jäädavalt Tartuga. ?Tulin siia õpetajate seminari ja jäingi. Tartu on mõnus ja kodune, ei vahetaks seda kunagi näiteks Tallinna vastu, mis on liiga kärarikas,? kinnitab ta. Hille abikaasa on põlistartlane ja nende väike poeg Andri kasvab Tartu linnas pere omas majas.
Hille pole oma last kasvatanud raamatute järgi, vaid pigem lapse enda nõudmiste järgi. ?Ma küll lugesin raamatuid, et mida teha ühel või teisel elukuul, kuid raamatu järgi kasvatamist ei pea ma õigeks. Nii tehti vanasti, mil ei arvestatud nii väga lapse individuaalsust ja oldi liiga kinni rangetes kasvatusprintsiipides,? usub Hille.
Olles üles kasvanud maal ja pärit suurest perest, on Hille alati kõige rohkem taga igatsenud üksi olemist ja vaikust. Nüüd on tema sõnul käes see igatsetud võimalus olla rohkem iseendaga, olla eemal kärast ja kuulatada vaikust.
?Kuigi ma olen nõus, et eesti peres võiks olla ju keskmiselt kolm last, võib-olla ka rohkem, siis minu enda peres, ma arvan, võiks olla ainult see üks,? tunnistab Hille.
Andrit oodates palju üksi olles oli Hillel aega kunstile pühenduda. See ta ?Kuldse kaselehe? võistlusel esikohani viiski.
Haridus on hädavajalik
?Saatsin sinna viis-kuus luuletust, mis tundusid paremad,? meenutab ta. Hille kuulub Eesti Luuleliitu ja Tartu luuletajad saavad kokku korra kuus.
?Eks me ikka luulest räägime, et mida keegi vahepeal on välja andnud või loonud. Ma kirjutan tavalises eesti kirjakeeles, mitte murdes. Sõnad on need, mis hakkavad ise jooksma ja kujundeid looma. Kindlasti ei luuleta ma aga mustadest teemadest, nagu surm jne. Mu luuletused ongi mu hetkemaailm ja ma olen loomult rõõmsameelne,? räägib Hille.
Seni on Hille Kõrgesaar luuletamisega üksi kodus tegelenudki ja näiteks autoriõhtut pole tal veel olnud. Ta loeb ka palju teiste luulet, tema peamised lemmikud on Doris Kareva, Rudolf Rimmel, Artur Alliksaar ja Indrek Hirv.
?Muidugi peab luuletaja olma kursis ka kõikide tänapäeva teemadega ja suhtlema inimestega, aga kõige olulisem luuletaja ja üldse inimese juures on ikkagi haridus ja õppimine, mis annab keelelise ja sisemise väljendusrikkuse. See on hädavajalik, et saaks elu vääriliselt tunda. Elame ju vaid üks kord ja peaksime igaüks saavutama oma võimete tipu.?
JAANIKA KRESSA
