Helkurid külge!

Läinud reedel jagati helkureid Jõgeva põhikooli juures. Väikseid rippuvaid elukindlustusi jagati 400 tükki. See tähendab, et paljud lapsed ja ka täiskasvanud olid ilma helkurita. Kes ütles, et ununes taskusse, kes arvas, et autoga sõites polegi jope külge midagi vaja riputada ja kes ütles, et unustas. Kuid pimedal teel ei saa autojuht unustada pidurdamast, kui must ja sünge kogu järsku tee peale tekib.
Helkuri olulisusest räägitakse aastaid, õnnetusigi juhtub aasta-aastalt aina nukramaid. Kuid häirekellukeseks on see vähestele. Helkuripuud on küll toredad, kuid kõik sealt endale helkurit võtma ei kipu, veel vähem jope külge kinnitama. Politseinikud muutuvad aina murelikumaks, sest rääkida ju võib, kuid järgmisel aastal tuleb taaskord kogu teavituskampaaniat otsast peale alustada.
Talveõhtud lähevad veel pimedamaks ja pilkasemaks. Nähtavus halveneb mõnikord minutite või tundidega. Selleks, et autojuhil oleks aega märkamiseks ja pidurdamiseks, tuleb endale helkur külge riputada. Kas või mitu tükki. Ka lastele tasub neid riputada koolikoti ja iga jope külge, millega talvel õues mängimas käiakse. Sest helkurite puhul ei kehti hea mõte, et vähem on rohkem.
Igal aastal räägitakse helkuri olulisusest. Kuid suur osa meie kultuuri tõstmises on täiskasvanutel. Kui õpetajad või vanemad arvavad, et väikese elukindlustuse kandmine on tüütu, ei saa loota, et lapsedki need endale külge riputavad. Seega, täiskasvanud, kandke helkurit ja pange need oma võsukestelegi külge!