Helkur saab elu päästa vaid nähtaval, mitte taskus ega kodus

Lõuna-Eestis jäid jõulud viimaseks kahele mehele, kellele otsasõitu ei õnnestunud autojuhtidel vältida, sest meestel puudus helkur. Kaks helkurita inimest said vigastada.

24. detsembril kella 23.17 paiku sai Tartumaal Kambja vallas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 200. kilomeetril  55-aastane jalgsi liikunud Tõnu löögi sõiduautolt Audi Coupe, mida juhtis 20-aastane Jaan. Jalakäija hukkus sündmuskohal. Sõiduauto juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja lubati sealt kodusele ravile. Tumedates riietes jalakäijal oli helkur olemas, kuid õnnetuse hetkel jope taskus. Tee oli saju tõttu lumelörtsine ja libe.

25. detsembril kella 20 ajal sai 49-aastane helkurita mees Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Põlva ringtee teisel kilomeetril löögi sõiduautolt Opel Sintra, mida juhtis 38-aastane Toomas. Tumedates riietes helkurita jalakäija hukkus sündmuskohal. Õnnetus juhtus asulavälisel teel ning nähtavus oli saju tõttu halvenenud. Tee kõrvalt kulges ka kergliiklustee, mida jalakäija mingil põhjusel ei kasutanud.

25. detsembril kella 17 ajal põrkasid Tartumaal Ülenurme vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 140. kilomeetril kokku 50-aastane alkoholijoobes jalgrattur Jaan ja sõiduauto Opel Vectra, mida juhtis 24-aastane Taavi. Kõrvalteelt peateele sõitnud tumedaid riideid kandnud jalgratturil puudus kaitsekiiver ning jalgrattal puudusid nõuetekohane punane tuli taga ning valge tuli ees, mis oleksid autojuhile temast märku andnud. Jalgrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta lubati hiljem kodusele ravile.

25. detsembril kella 16.20 ajal sai Tartus Jaama tänava ja Sõpruse puiestee ristmikul sõiduteed ületanud 62-aastane Maire löögi sõiduautolt Volvo S60, mida juhtis 26-aastane mees. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi, kust ta lubati hiljem kodusele ravile. Jalakäijal puudus helkur ning esialgsetel andmetel ületas ta teed punase fooritulega.

Need õnnetused on järjekordsed kurvad tõestused helkuri olulisusest nii asulas sees kui ka asulavälisel teel, kus muu valgustus puudub ning talvised ilmastikuolud halvendavad nähtavust veelgi.

Kontrollige kindlasti helkuri olemasolu ka oma lähedaste riietel!

Lisaks helkuri kandmisele on aga loomulikult oluline järgida ka teisi liiklusreegleid. Asulavälisel teel tuleb liigelda kergliiklusteel või selle puudumisel sõidutee vasakul serval.  Kergliiklustee olemasolul on sõiduteel jalgsi liiklemine keelatud ja eriti ohtlik, sest autojuhid ei oska seal jalakäijatega arvestada.

Praktika on näidanud, et ohtlikust liiklejast antakse teada nii teistele juhtidele tulede vilgutamisega kui ka politseile, samuti on püütud õnnetust ära hoida, üritades kulgejat tee pealt teepeenrale suunata. Seda tehes ei tohi aga unustada iseenda ohutust. Kahtlemata on kohene sekkumine ehk helkurita tee peal kõndijale märkuse tegemine kõige kiirem ja kindlam variant, kuid kui auto on liikleja tee pealt ära suunamiseks peatatud, tuleb kindlasti lülitada välja sõidutuled ning sisse ohutuled. Edasine käitumine sõltub muidugi olukorrast ja politseilt saadud suunistest. Oma elu ohtu seada ei tohi. Mõttekas oleks jutud  läbi autoakna ära rääkida, kui on aga vaja autost väljuda, tuleb kindlasti kanda helkurvesti. Jalgratturid peavad end nähtavaks tegema rattatulede abil.

i

LIINA PISSAREV, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri pressiesindaja

blog comments powered by Disqus