Määrusega kehtestatakse piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, samuti määratakse piirkonnad, kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, põhjaõngejada, liivi ja kuuritsat. Järgmisel aastal tõuseb rannikumeres nakkevõrgu püügiõiguse tasu ühe kuu eest 50 kroonilt 75 kroonile ja siseveekogudes 100 kroonilt 150 kroonile ning põhjaõngejadaga püügiõiguse tasu rannikumeres 25 kroonilt 35 kroonile ja siseveekogudes 100 kroonilt 200 kroonile, sest selle püügivahendiga püütakse peamiselt siseveekogudesse asustatud angerjat, mille jaoks on riik teinud suuri kulutusi. Arvestades väikesaarte eristaatust, jääb püügiõiguse tasu väikesaarte alalistele elanikele harrastuslikuks kalapüügiks nende kodusaari ümbritseval veealal selle aasta tasemele. Teadussoovituste põhjal vähendati maakonniti järgmisel aastal rannikumeres harrastuslikul kalapüügil kasutada lubatud nakkevõrkude piirarvu 30 % võrra ning jagati piirarvud erinevate püügipiirkondade kaupa, et püügikoormus ei langeks liialt ühte püügipiirkonda. Väinameres ja Pärnu lahes, kus rannakalavarude seis on kõige kriitilisem, lisandub püügivahendite piirarvu vähendamisele kalade kevadisel kudeperioodil kahekuuline nakkevõrkude püügikeeld, mis kehtestatakse vastava keskkonnaministri ajutiste kitsenduste määrusega. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve püügikoormuse reguleerimiseks vähendatakse püügiperioodi, mille vältel saab nakkevõrku harrastuslikul kalapüügil kasutada, seejuures on püügivahendite arv jäetud selle aasta tasemele. Teistel siseveekogudel ei ole käesoleva aastaga võrreldes püügivahendite piirarvus ja püügiperioodis muudatusi. Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal väljastab kalastuskaarte kaitseala valitseja. VOOREMAA
