Järg 15. märtsil ilmunud osale
Kokku oli 1920. aastal 19 lõpetajat: Aksenje Holdt, Alide Hubel (klassi vanim, sünd 1904. a), Emilie Kangur, Aleksander Kalamees, Johannes Jürgenson, Amanda Lõoke, Leida Lõoke, Elviine Maikalo, Amanda Mägi, Voldemar Mõtte, Antonie Neumann, Elfride Oja, Amanda Päit, Klafira Park (tema nimele on arhiivis 2 autentset tunnistust), Johan Poom, Oskar Saviauk, Therese Tänav, Karl Tõnisson ja Salme Vilde (klassi noorim, sünd 1908. a).
1919. aastal ühtlustati riigi üldhariduskoolide võrk. Valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikoolid ning haridusseltside erakoolid muudeti omavalitsuste poolt ülalpeetavaiks algkoolideks. Senine Jõgeva Haridusseltsi Kool nimetati ümber Jõgeva 7-kl Rahvakooliks. 1919. a sügisel avati koolis V ja VI klass, VII klassi jaoks polnud esialgu tarvilikku arvu õpilasi. Algul kavatseti hakata VII klassis õpetama töölisnoori, seejärel tekkis plaan teha sellest kutseoskuste täiendõppeklass, ent lõpuks jäi see klass üldse avamata.
Asutati avalik raamatukogu
Kui 1921. aasta 28. juuni Postimees andis ülevaate Tartumaa rahvaraamatukogudest, siis nenditi seal kurba fakti, et Jõgeva alevis rahvaraamatukogu ei ole. Jõgeva alev sai päris oma raamatukogu alles siis, kui Jõgeva haridusselts lõpuks raamatukogu asutamiseni jõudis.
Aruannete järgi asutati raamatukogu 1923. aastal. Sama aasta 13. juuni Postimehes kirjutataksegi, et Jõgeva alevi haridusselts on arvestanud oma eelarves 60 000 margaga haridusseltsi lugemistoa ja raamatukogu töö korraldamiseks. Hiljem leiti, et lugemistoa ruumi üür on liialt kõrge, ja lugemistoa mõte võeti päevakorralt maha. Samuti on 1924. aastast teada, et haridusselts sai haridusministeeriumilt 5000 marka toetust oma rahvaraamatukogule 74 raamatu ostmiseks. Seltsi enda 1924. aasta eelarves oli raamatukogu jaoks planeeritud 30 000 marka. 1926. aastal toetas haridusselts raamatukogu 6289 margaga. 1927./1928. majandusaastaks saadi riiklikku toetust 5000 marka jne. Siinkohal selgituseks niipalju, et 1928. aastal tuli Eestis käibele kroon ning üks kroon võrdus 100 endise margaga.
Põhiliselt saigi raamatukogu oma sissetuleku riigipoolsest toetusest, alevivalitsuse ja haridusseltsi toetusest ning vähesel määral muudest annetustest. Näiteks saatis põllumajanduse peavalitsus 1927. aasta juunis Jõgeva raamatukogule üheksa põllumajandusteemalist raamatut tasuta. Haridusselts oli siiski seda annetust ilmselt ise küsinud.
Miskipärast kirjutatakse aga Postimehes 3. detsembril 1938 ilmunud artiklis “Jõgeva Hariduse Selts 25-aastane”, et raamatukogu avati mitte 1923., vaid alles 1924. aastal. “1924. aastal avati seltsi raamatukogu, milles algul oli 400 köidet ja mis seni on paisunud 1300-köiteliseks, olles praegu Jõgeva ainukeseks avalikuks raamatukoguks,” seisab artiklis.
Mahtus ühte kappi
Haridusseltsi avalik raamatukogu paiknes asutamisest peale alevis, täpsemini seltsimajas, mis asus toona aadressil Suur tn 21. Raamatukogu kasutada oli 1926. aasta andmeil üks tuba põrandapinnaga 27,5 m2. See tuba oli tegelikult Jõgeva algkoolile kantseleiks välja üüritud. Raamatukogult üüri ei võetud. Kogu raamatufond mahtus ühte kappi, milles oli riiuleid 6,5 jooksvat meetrit. Mainitakse, et esialgu sellest piisab. Kogu raamatukogu üldist asjaajamist korraldas kuueliikmeline raamatukogu toimkond. Selle liikmed palka ei saanud.
1. jaanuaril 1926 oli kogus raamatuid 490 köidet, neist eestikeelseid 434 ja ülejäänud olid venekeelsed. Aruandeaasta kestel täienes kogu 60 raamatuga, kõik olid eestikeelsed: näiteks O. Lutsu “Pildikesed Paunverest” ja “Äripäev”, A. Gailiti “Ristisõitjad”, W. Scotti “Ivanhoe”, J. Kärneri “Lõikuskuu”, M. Metsanurga “Orjad”, “Inka varandused” jt. 60 raamatust 41 osteti riikliku toetuse rahaga.
Raamatukogu kasutajate nimekirja järgi ajavahemikust 9. veebruar 1927 kuni 4. märts 1931 oli lugejate hulgas Jõgeva alevi, Jõgeva mõisa, Jõgeva küla, Siimusti, Painküla, Pakaste, Kõssima, Mõisamaa, Kurista, Vaimastvere, Jõune jt külade inimesi. 1931. aastast on teada, et haridusselts korraldas eduka loterii-allegrii. Lehesõnum jutustab, et loterii kordaminekuks olla palju inimesi “annetanud kahel käel väärtuslikke asju”. Ligemale 570 kroonist, mis loteriipiletite müügiga saadi, jäi korralduskulude mahaarvamise järel 400 krooni, mida küll siiski tuli jagada raamatukogu ja lasteaia tarviduste vahel. Teistel andmetel olnud ülejääk isegi suurem.
Eesti Statistika 1940. aasta andmeil oli Jõgeva linna raamatukogus 1939. aasta 31. märtsi seisuga 1351 raamatut. Viimase aasta jooksul raamatute hulk olulisel määral kasvanud polnud. Küllap pidurdas juurdekasvu asjaolu, et osa raamatuid muutus kasutamiskõlbmatuks või jäeti kogusse tagasi toomata. Teada on siiski, et raamatukogus tegeldi kaunis hoolikalt raamatute pookimise (ehk köitmise) ja korrastamisega. Samas ei saa jätta mainimata, et praegu on Jõgeval palju perekondi, kelle isiklikus raamatukogus on niisama palju või enamgi raamatuid, kui oli 1939. aastal avalikus raamatukogus.
Statistika kõneleb
Ülalmärgitud 1940. aasta statistikaandmeist saame veel teada, et:
– raamatukogu eelarveline sissetulek oli eelmisel majandusaastal 309 krooni ja kulud 304 krooni;
– laenajaid oli 62 ehk laenamas käis igast sajast linlasest 5,4 ja nad laenasid 1839 raamatut;
– ilukirjanduse osakaal raamatufondis oli 69,4 protsenti, lastekirjanduse osa 0,8 protsenti;
– raamatud olid vaid eesti- ja venekeelsed, viimased moodustasid raamatute koguhulgast 4,1 protsenti;
– raamatukogu ülalpidamiseks saadi linnavalitsuselt 120 krooni, haridusministeeriumilt 48, eraisikuilt, eraäridelt ja teistelt annetustena 114 krooni ja muudest allikatest 27 krooni;
– palgarahaks kulutati aastas 60 krooni (juhataja-laenutaja töötasu oli 5 krooni kuus).
Sõjaeelse iseseisvusaja lõpus läks haridusseltsi raamatukogu üle linnale. Üleandmine sündis ilmselt 1940. aastal. Sellele osundab 20. jaanuarist 1941 pärinev linna täitevkomitee kiri maakonna haridusosakonnale, kus märgitakse, et Leini Paju on raamatukogu juhataja 1. aprillist 1940, mil raamatukogu anti üle linnale. Siis maksid veel Eesti Vabariigi seadused. Üleandmise asjaolusid polnud võimalik välja selgitada ei haridusseltsi ega linna protokolliraamatuist, sest neid arhiivis paraku säilinud pole. Raamatukogu linnale üleandmisega jõudis lõpule üks haridusseltsi tegevuse tähtsamaid sfääre.
1940. aasta juunipöörde järel kehtestatud nõukogude korra kohaselt läks raamatukogu omakorda üle linna rahvamaja alluvusse, muutudes selle struktuuriüksuseks. Nõukogude okupatsiooni aastail 1940-1941 kannab raamatukogu dokumentidel kord Jõgeva linna rahvaraamatukogu, kord Jõgeva linna keskraamatukogu nime.
Jõgeva II laulupidu
1932. aasta talvisel aastakoosolekul tegi Jõgeva Rahvahariduse Selts otsuse korraldada Jõgeva II laulupidu. Samas moodustati peotoimkond ning seda kinnitati juhtima Jõgeva 6-kl algkooli juhataja ja selleks ajaks juba väga tunnustatud koorijuht Richard Stahlberg (Riho Terasmaa). Laulupeo päevaks määrati pühapäev, 31. juuli.
Peokavva võeti kokku 21 ettekannet: 13 laulu segakooridelt, 4 meeskooridelt ja 4 puhkpillipala orkestritelt. Esinejaid oli oodata 700. Ettevalmistustöö käigus rõhutasid korraldajad igati asjaolu, et eelolev laulupäev on selles kandis iseseisvusaja esimene nii suur muusikaline ettevõtmine. Seda tehti mõistagi nii osalejate kui ka peokülaliste entusiasmi tõstmiseks.
Peoplatsiks valiti looduskaunis Siimusti nõmm. Üldiselt arvati, et Jõgeva alevist jala või jalgrattal peopaika minek ei valmista rahvale just suurt raskust, ent siiski korraldati ka odava hinnaga autoühendus Jõgeva alevist läbi mitme tähtsama küla Siimustisse. Autod väljusid alevi turuplatsilt lauluväljakule iga 20 minuti järel. Toona kasutas Kaitseliit hilisemat Siimusti lauluväljakut laskeväljaku ja paraadiplatsina. Johannes Nahkuri mälestuste järgi peeti laulupeo peaproov Siimusti koolimaja juures ja sealt marsiti rongkäigus peoplatsile.
Postimees kajastab laulupidu artiklis “Jõgeva laulupäev õnnestus” järgmiselt:
“Jõgeva 2. laulupäev möödunud pühapäeval oli Siimustisse kokku meelitanud suure hulga laulusõpru ligidalt ja kaugelt, vaatamata sellele, et eelmise päeva ilm palju head ei tõotanud. Peale eelproovide siirdusid kõik koorid ja tegelased ühises rongikäigus peoplatsile, kus kooride lipud asetati kahele poole rohelisega dekoreeritud laululava, mida valvasid noored kotkad.
Laulupäev algas vabaõhu jumalateenistusega ajaloolisel linnamäel, jutlustasid J. Järve ja A. Kerem. Kell 4 avas laulupäeva haridusseltsi esimees E. Hanson, tervitades südamlikult kõiki külalisi ja osavõtjaid. Ühendatud laulukoore juhtis Lauljate Liidu esimees Th. Vettik, kellele rohkelt jagati aplausi. Peale nimetatu juhtisid koore R. Stahlberg, G. Pastarus ja orkestreid M. Lall. Tehniliselt õnnestusid kõik ettekanded hästi, mitmeid numbreid tuli korrata.
Vaimustava peokõnelejana tervitas laulupäevalisi õpetaja A. Kerem, kuna rektor prof. Kõpp ettenägemata põhjusel puuduma pidi. Laulupäeva tehniline organisatsioon oli igati laitmatu, samuti ei jätnud midagi soovida ka üldine kord. Aineliselt õnnestus päev hästi.”
Põltsamaa Teataja andmeil oli puhas sissetulek laulupeost 200 krooni ja õhtul Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühingu korraldatud tantsuga pidu alevi seltsimajas tõi sisse 90 krooni. Õhtusel peolgi olnud rahvast palju.
i
ÜLO PÄRN
