Järg 1. märtsil ilmunud osale
Ometi on 1918. aasta kevadel välja antud koolikursuse lõpetamise tunnistustel märgitud, et tunnistuse saajad on haridusseltsi koolis õppinud alates 26. oktoobrist 1915. Millest see ebakõla on tekkinud, ei oska öelda. Oleks siin tegemist vanalt kalendrilt uuele üleminekust tingitud nihkega, peaks kuupäevade vahe olema 13, mitte 7 päeva.
J. Inthalist kooli juhatajat siiski ei saanud, sest koolide inspektor keeldus teda keset õppeaastat senisest koolist ära lubama. Novembris asus koolijuhataja kohale Gustav Kruuse.
“Lapsi kogus õige suurel arvul kooli, nii et kohe kolm alamat jaoskonda võis avada. Koolis on praegu 90 last; õppejõudusid on kolm: koolijuhataja G. Kruuse ja kooliõpetajannad Marie Schasmin ja Anna Noormägi,” kirjutatakse kooli pühitsemise väiketrükises.
Kooli õppekava koostajaks oli Johan Kõpp. Emakeelne kaheklassiline erakool tegutses kaheklassilise ministeeriumikooli õppekava järgi 5-jaolisena (5-aastane kursus). Õppekavas olid usuõpetus, vene keel, eesti keel, aritmeetika, geomeetria, geograafia, ajalugu, loodusõpetus, joonistamine, laulmine, ilukiri, võimlemine (poistele) ja käsitöö (tütarlastele). Esimeses neljas jaos oli erandina lubatud õppetöö toimumine emakeeles, viiendas jaos ehk 5. kooliaastal pidi õpetus olema venekeelne. Vene keelt õpetati ainena muidugi juba esimesest jaost alates, aga Vene ajalugu ja geograafiat õpetati samuti vene keeles. Haridusselts sai kooli ülalpidamiseks vahendeid annetustest ja pidude korraldamisest ning ajalooarhiivi fondi säilinud dokumendi põhjal otsustades ka õppemaksust.
Kool alustas 1915. aasta oktoobris tööd üüripinnal: klassitubadeks said seltsimaja kaks otsmist tuba, “turnimiseks” ja laulmiseks kasutati seltsimaja saali. Hiljem sai kool kasutada veel ühe väiksema ruumi: see toimis kantselei ja õpetajate toana. Aastaüür oli 150 rubla, kooliruumides vajaliku remondi kulud jäid majaomaniku kanda.
Kool pühitseti sisse 29. novembril 1915 algusega kell 5 õhtul. Tseremoonial esitati kolm vaimulikku laulu ja asjakohase vaimuliku kõne pidas haridusseltsi esimees, Laiuse koguduse õpetaja Johan Kõpp. Kooli esimesel pitsatil on kooli algne nimi kirjutatud nii vene keeles ( Частн. 2. кл. Нач. учил. Лайсгольмск. О-ва. Нар. Образов.) kui ka eesti keeles (Jõgeva Rahvahariduse Seltsi 2-he klassiline algkool). Venekeelne tekst oli pitsati välisringis, eestikeelne siseringis. Venekeelse kooli nime sõnasõnaline tõlge eesti keelde oleks “Laisholmi Rahvahariduse Seltsi 2-klassiline Era-algkool”.
Ohtlik äikesepilv
Kool saadi käima ja asjad edenesid üldiselt hästi, ent asjaolu, et õppetöö toimus seltsimaja peal laiali asuvates ruumides, ei jätnud selle ladususele siiski negatiivset mõju avaldamata. Kooli kohale kerkis veel üks äikesepilv. Nimelt tekkis apostliku õigeusu piirkonnajuhtidel
Kooliruumide laialipillutatuse likvideerimiseks tuldi
H. Luha oli ise haridusseltsi asutajaid. Tema punastest tellistest maja asus Lello talu maal ehk praegusel Kesk tänaval Estem Tehnikakaupade poe põhjapoolse otsa kohal (hoone hävis
20. detsembril 1915 peeti kooli esimene jõulupuu. Peokõne pidas J. Kõpp ja ega temast paremat kõnelejat leida polnud. Ta oli populaarne esineja ja tema kõnesid oldi alati arvukalt kuulamas.
1916./1917. õppeaasta lõppemist tähistati 7. mail 1917 lõpupeoga. Ette kanti kuus laulu: K. A. Hermanni “Kevade vaim” ja “Kungla rahvas”, A. Tolstoi “Kiisu”, A. Tomsoni “Kannel”, Laubi “Lauljad” ja M. Hermanni (Härma) “Ööbiku surm”. Järgnevalt esitati deklamatsioone ja soololauludega esines prl N. Jäger. Lõpuks esitati neljavaatuseline lastenäidend “Tuhka-Triinu”. Peopiletid maksid 75 ja 50 kopikat. Peo tulud läksid koolile õppevahendite muretsemiseks.
Lähemalt pedagoogidest
Esimest koolijuhatajat Gustav Kruuset peeti andekaks pedagoogiks. Kahjuks katkes tema töö ootamatult ja traagiliselt: ta haigestus ägedasse kopsupõletikku, põdes kaks päeva ja suri 13. jaanuaril 1917. Algul asendas teda õpetaja Anna Noormägi, seejärel sai uueks koolijuhiks Johannes Karheiding.
ÜLO PÄRN
i
(Järgneb)