Järg 1.veebruaril ilmunud osale
1929. aastal oli lasteaia avamine kavas 15. juunil ja selle töö lõpetamine 15. septembril. Kaks esimest juhataja valimise vooru paraku ebaõnnestusid. Kolmas voor kuulutati välja 7. juuliks. Millal lasteaed tööga alustas, see ajalehtedest ei selgu.
1931. aastast on teade, et lasteaed töötas koolimaja ruumides 8. juunist 12. septembrini, mudilased olid 4-8-aastased. Lasteaia kasutajailt tasu ei võetud. Igapäevaselt oli aias 25-35 last. Laste töökavas olid mitmesugused mängud ja liikumised, voolimine, muu käsitöö, joonistamine, muusika jne. Lasteaia tööd juhatas pr V. Tsopp. Mudilaste käsitööesemed olid lasteaia lõpupeol kõigile vaatamiseks väljas. Oktoobris korraldas haridusselts loterii-allegrii lasteaia ülalpidamiskulude hankimiseks järgmiseks hooajaks.
1932. aastal avati lasteaed 20. juunil seltsimajas, et vältida laste ülekäimist raudteest, mis võis olla ohtlik. Juhatajaks oli taas V. Tsopp.
1933. aastal ei saanud haridusselts lasteaia ülalpidamiseks maavalitsuse toetust ja hakkama tuli saada enda hangitud rahaga. Seltsi juhatus plaanis lasteaia avatuna hoida kaks kuud, aga murumängude põhimõttel ja lastele vanuses 4-9 eluaastat.
1935. aastal tegutses lasteaed kaks ja pool kuud (tegevus lõpetati septembri keskpaiku) ning seal käis Postimehe teatel 41 last. Leht toonitab, et “lasteaia ülevalpidamine on käesoleval suvel töötanud ülejäägiga”. Alevivalitsuselt ja ühispangalt saadi kummaltki toetust 30 krooni, vallavalitsus eraldas tasuta ruumid ning ärid andsid toetust kaupades. Aktiivselt aitasid lasteaia tegevusele kaasa ka paljud alevi inimesed.
1936. aastal oli kavas lasteaed avada tavalisel ajal, 15. juunil ja seekord hoida töös 1. septembrini. 1938. aasta detsembris mainib Postimees haridusseltsi 25. aastapäeva puhul, et selts on igal suvel korraldanud ja pidanud ülal lasteaeda.
1939. aasta 1. märtsi Postimees teeb teatavaks, et eeloleval hooajal tegeleb lasteaia käivitamisega Jõgeva Perenaiste Selts ja seda tehakse lasteaiakohtade suurt nõudlust silmas pidades. Lasteaia tarvis raha teenimiseks otsustati esimese suurema üritusena korraldada 4. märtsil “kinnine kontsert-ball-loterii”. Lasteaed töötaski Lenderi lasteaednike seminari lõpetanud Valli Silbergi juhatusel enam kui 50 lapsega juuni keskpaigast 3. septembrini. Lehes mainitakse, et väljastpoolt perenaiste seltsi tuli toetust lasteaiale väga napilt. On vihjeid, et sel põhjusel haridusselts lasteaia korraldamisest loobuski. Liiatigi ei olnud lasteaed haridusseltsi põhitegevuse objekt.
Avati lugemislaud
Haridusseltsi kronoloogiliselt järgmiseks kultuurhariduslikuks saavutuseks oli lugemislaua avamine 1. augustil 1915. Tollal oli lugemislaua, seda enam teenustasuta lugemislaua olemasolu väikeses maa-alevikus enam kui haruldane nähe. Senini oli see olnud jõukohane pigem linnadele. Seda toonitab ka näiteks Postimees.
Esimesel aastal olid lugemislauda lugemiseks tellitud järgmised ajalehed ja ajakirjad: Postimees, Tartu Päevaleht, Tallinna Teataja, Päevaleht, Pealinna Teataja, Vaba Sõna, Põllutööleht, Ühistegevusleht, Käsitööleht, Retš, Vetšernjeje Vremja ja Ogonjok. Järgmistel aastatel lugemisvalik mõnevõrra vähenes, sest tellimisraha nappis.
Koos lugemislaua avamisega oli haridusselts saanud kubernerilt loa ka rahvaraamatukogu asutamiseks, ent esimese ilmasõja kitsad ajad pärssisid selle idee teokstegemist. Lugemislaud asus algul seltsimajas. Eesti riikliku iseseisvuse esimestel aastatel lugemislaud ei töötanud, sest ainult selle tarvis ruumi üürimist peeti liiga kalliks. 1924. aastast peale rändas lugemislaud ühest hoonest teise koos haridusseltsi raamatukoguga. Lugemislaua korrasoleku eest vastutas raamatukogu juhataja. 1929./1930. aasta aruandes mainitakse, et lugemistoas on üks laud ja 10 tooli ning isegi elektrivalgus. Lugemiseks oli siis 3 ajalehte ja 6 ajakirja, kõik eestikeelsed.
Põhieesmärk oli siiski kool
1915. aastal realiseeris haridusselts oma põhieesmärgi: Jõgevale asutati emakeelne II astme talurahvakoolile vastav kaheklassiline viiejaoline eraalgkool. Kooli avamine Jõgeva alevis seati esmatähtsaks eesmärgiks juba haridusseltsi avamiskoosolekul 4. augustil 1913. Kooli põhikirja ja õppekava eelnõud olid hääletusel 6. oktoobril 1913 toimunud üldkoosolekul ja said täieliku heakskiidu. Emakeelse algkooli asutamine takerdus aga bürokraatiainstantsidesse umbes kaheks aastaks. Muresid oli muidki.
On säilinud mustand haridusseltsi dateerimata ja allkirjastamata kirjast vallavalitsusele, milles haridusselts väljendab muret selle pärast, et kooli avamine venib, ja pakub välja omapoolse lahenduse, kuidas saada alevisse kolmeklassiline ministeeriumikool. Kirjas on öeldud järgmist:
“Et Jõgeva ümbruse, iseäranis aga Jõgeva alevi elanikud kooli järgi õige suurt tarvitust tunnevad, ja et ka kooliülemuse poolt sellekohane ettepanek on tehtud, Jõgeva alevisse vähemalt 3 klassilist algkooli avada.
Võimalik on, et hariduse seltsi koolist asja ei saa ja kui peaks saama, siis pikema ootamise järele – jõudis Jõgeva Rahvahariduse Seltsi eestseisus järgmisele otsusele: Koolide inspektori ettepanekul võivad valla, alevi ja küla valitsused kahe ehk kolme klassilist kroonu algkooli valitsuse abirahaga avada.
Esialgse teatuste järele oleks valitsuse iga aastane abi raha 3 kl. kroonu algkooli jaoks 2700 Rbl aastas, missugune summa kooli õpetajate palgaks ja õppeabinõudeks minema peab, kuna aga kohalikude elanikute poolt korter, küte ja valgustus peab tulema. Olgu tähendatud, et kool lastele prii peab olema, vastasel korral ei anna kroonu abiraha.
Et korteri, kütte ja valgustuse raha kokku saada võiks, on kulu laste vanemate peale teiste sellekohaste (Võhma) asutuste eeskujul ära jagada, mida ka need lahkel käel maksaks, sest et ükski laste vanem ei tuleks ju nõudma, et tema laps ilma kuludeta koolitatud saaks.
Et korteri küsimusest üle saada, selleks on järgmine võimalus olemas. Valitsus annab 3 kl. kroonu algkooli ehitamiseks 4000 Rbl puumaja ja 5000 Rbl kivist maja jaoks otsekohest abi, kuna puuduvat summat kuni 40 aasta peale laenuks võiks saada. Kui nüüd arvame, et koolimaja peale 10.000 rubla laenu tegema peab, siis selle summa iga aastane 6% oleks 600 Rbl. Nii see kui ka küte (400), kantselei kulu (50) ja valgustus (50) tuleks vallal kanda.
Nii, kuidas tähendatud, võivad kooli luba üksi valla, alevi ja küla valitsused saada, mitte aga eraisikud ega eraseltsid – otsustas Jõgeva Rahva h. Selts Teie poole oma ettepanekuga pöörduda, kas võtaksite selle kooli vastutamise oma peale. Soovitav oleks, kui Teie koolide inspektori käest selle üle lähemaid teateid paluks.”
Vallavalitsuse vastust arhiivisäilikus pole ja oma kooli ehitamise kavast ka asja ei saanud.
Selle asemel saabus 18. septembri 1915 kirjaga lõpuks Tartumaa rahvakoolide inspektori teade, et Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktor on andnud loa Jõgeva Rahvahariduse Seltsil avada ja ülal pidada kaheklassilist erakooli ja õpetada seal koos mõlemast soost lapsi.
Alustati seltsimajas
12. oktoobril saadeti Tartumaa rahvakoolide inspektorile haridusseltsi aseesimehe Villem Siku allkirjaga kiri, milles on öeldud, et koolile on leitud ruumid Jõgeva Seltskondliku Ühisuse majas. Koolijuhatajaks on Johannes Inthal (teisal Ильталь) ja teiseks õppejõuks Anna Johani t Noormägi ning haridusseltsi juhatuse otsusel algab õppetöö koolis 19. oktoobril 1915. Seda kuupäeva on hiljem mitmel pool märgitud kooli alguspäevana.
Riho Terasmaa (Richard Stahlberg) sündis 1895. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris 1911-1915, teenis I maailmasõjas 1915-1916 kaardiväe kütipolgus ja sai vanemallohvitseri auastme. Töötas 1. 09. 1918 – 1. 04. 1919 Kursi kihelkonnakooli juhataja-õpetajana. Oli alates 25. oktoobrist 1919 Jõgeva algkooli õpetaja ja sai
Riho Terasmaa lahkus Jõgevalt 1940. aastal. Hiljem töötas ta Puhja 6-kl algkooli juhataja ja Puhja Mittetäieliku Keskkooli juhatajana. 1947-1948 oli ta õpetaja Ulila koolis. Elas viimati Konguta sovhoosi Elva osakonnas. Suri 1986 ja on maetud Elva kalmistule.
ÜLO PÄRN