Järg 25. jaanuaril ilmunud osale
Haridusseltsi korraldatud esimeseks suuremaks kultuurisündmuseks sai Jõgeva I laulupidu, mis peeti pühapäeval, 8. juunil 1914. Millal peo korraldamise mõte tekkis, pole teada, aga haridusselts saatis 9. märtsil kirjad Alavere, Sootaga, Raaduvere, Kantküla, Jõune, Kassinurme, Vaimastvere ja Painküla kooli õpetajaile, teavitades neid suurema laulupäeva korraldamise mõttest nelipühade teisel pühal, 26. mail 1914 Kurista linnamäel. Ühtlasi tehti neile ettepanek ühineda pidu ette valmistava toimkonnaga ning paluti tulla 16. märtsil korraldusküsimusi käsitlevale nõupidamisele.
Peagi selgus, et laulupeo läbiviimisega varem kui 8. juunil siiski toime ei tulda. Ka tuli muuta peo toimumise kohta, mis viidi üle Õuna küla Elia talu kaasikusse (ühe mälestuse järgi kuusikusse). Selle talu süda oli
Toona nimetati seda laulupäeva “Suve laulupeoks”, mis pidi toimuma “Jõgeva alevi lähedal ilusas metsa salus” algusega kell pool neli pärast lõunat. Vihmase ilma korral nähti ette peoürituste läbiviimine seltsimajas. Peo eeskavast andsid rahvale teada punakaslillad kuulutused enamkäidavates kohtades. Peol said külastajad muretseda endale ka peokavaga väiketrükist.
Ajalehe Oleviku teatel osales laulupeol viis segakoori – Jõune, Laiuse ja Vaimastvere koor ning kaks Jõgeva koori, samuti Laiuse pasunakoor ja Jõgeva viiulikoor. Postimees mainib ka meeskoori osavõttu, aga ei nimeta selle päritolu. Ka ei mainita seal miskipärast viiulikoori osalemist.
Kriitikat ja kiitust
Postimees oli peo suhtes kriitiline: “Ühendatud segakoori laulud kõlasid üsna kenasti, oleks ehk veel paremini kõlanud, kui laulu juhatus ühe osava juhi käes oleks olnud, selle asemel, et seda mitme mehe vahel ära jaotada. Meeskoori laulud kõlasid halvemini. Üksikute kooride lauludest lõid kõige rohkem läbi Laiuse-Sootaga segakoori ettekanded, mida korrata lasti. Hästi meeldisid ka, ehk küll veel alles algajad, spordiosakonna liikmete ettekanded”.
Olevik märgib aga, et “…mitmesugused laulud üksikute ja üleüldise koori poolt läbisegi üsna ladusasti ette kanti./…/ Näitemängu ettekanne läks hästi, näha, et tegelased oma osade õppimisega tublisti tööd on teinud. Üleüldine kord oli hää, sissetulek rahuldav.”
Jõgeva laulupidu leidis äramärkimist ka 11. juuni Sakalas. Johannes Nahkur mäletab, et Jõgeva väikese meeskoori laulu Brossda “Õitse ajast” juhatas Villem Sikk.
Nüüd veel mõnda laulupäeva rahalisest küljest. Müüdi 91 piletit hinnaga 75 kopikat, 217 poolerublast piletit, 291 kahekümne viie kopikalist ja 150 viieteistkopikalist piletit. Nii pidi piletiga külalisi olema 749. Peoplatsi puhvetipidaja maksis korraldajaile 28 rubla ning mitmesuguste esemete müügist laekus 41.20. Kogu sissetulek peost oli 466 rubla 49 kopikat. Korralduskuludeks läks 227 rubla 50 kopikat ja haridusseltsi kasumiks kujunes aruande järgi 238 rubla 99 kopikat, kinnitab seltsi kassapidaja Kristjan Kalamehe koostatud peoaruanne.
13. juunil saatis laulupäeva heast kordaminekust vaimustunud haridusseltsi juhatus härradele F. Kreutsmanile (Sootaga), V. Sikule (Jõune), (Adam?) Pääsukesele, Otsale (Painküla) ja Karule (Vaimastvere) järgmise tänuavalduse: “Südamliku tänu ütleb Teile Jõgeva Rahvahariduse Selts Teie lahkuse, vaeva ja armastuse eest, mida meie noore Seltsi toetuseks, laulupidust osa võtmisega ülesse näitasite. Nendes samas tundmustes tänab Selts ka Teie austatud laulukoori ja palub Teid lahkesti neile seda avaldada. Selts tunneb suurt rõõmu, et tema esimine raskem ettevõte Teie kui ka teiste kaastegevuses rahuloldavalt on korda läinud. Teid südamest tervitaja jääb Teile tänuliseks. Jõgeva Rahvahariduse Seltsi eestseisus.”
Asutati lasteaed
22. mail 1915 esitas Jõgeva Haridusselts Liivimaa kubernerile palvekirja lasteaia asutamisloa saamiseks. Lasteaia vajadust põhjendati sellega, et paljude töölisperede isad on sõjaväljal, emad aga ei saa pere ülalpidamiseks tööl käia, sest neil ei ole lapsi kellegi hooleks jätta. Tulevase lasteaia asukohana märgitakse palvekirjas Jõgeva seltsimaja ruume ja selle aeda.
Esimesse 1915. aastal moodustatud lasteaia korraldamise komisjoni kuulusid kaupmees Johan Jürmanni abikaasa pr E. Jürmann, L. Abram, E. Raag, kaupmees Rudolf Klausson, pr F. Klausson, neiu A. Veske, kaupluse vanemsell Tõnis Mürk, Villem Sikk, tulundustegelane Reinhold Joost ja aktiivne avaliku elu tegelane rätsep Jaan Liigand.
Lasteaed alustas tööd 1. juulil 1915. Oleviku sõnul oli see ammuoodatud sündmus ning lasteaia ellukutsujaks endine koolimees ja nüüdne agar seltskonnategelane Villem Sikk. Erilist kergendust võimaldavat lasteaed sõjaväljal viibivate meeste naistele, kes väljas tööl pidid käima.
Esimesel päeval olnud lapsi lasteaias ainult üle 20, siis aga toodud neid üha juurde. Umbes nädala pärast olnud mudilasi juba ligi 60 ja ikka antud uusi sooviavaldusi juurde, kuni lõpuks olnud aias 83 last. Lasteaia juhatajaks kutsuti neiu M. Kiviväli, kellele töö rohkuse tõttu palgati õige pea abiks neiu R. Heinrichson. 31. juulil maksti neile esimene palk. M. Kiviväli sai 35 rubla ja 13. juulist tööle asunud R. Heinrichson 14 rubla 50 kopikat.
Lasteaed töötas ainult suvel ja kuna see paiknes kooli ruumides, ei saanudki see tegutseda kauem kui koolitöö alguseni. Ülalpidamiskulud kattis haridusselts seltskonna annetustest, seltsi korraldatud pidude sissetulekust jne.
Esimese lasteaiasuve arve (palgad välja arvatud) oli:
Ruumide üür 20 rbl
Saali üür pidudeks 15 rbl
Valgustus 2 rbl
Ruumide pesemine 2 rbl
K o k k u 39 rubla
Arve tasuti sularahas 31. augustil 1915 ja raha võttis vastu Seltskondliku Ühisuse esimees Villem Sikk. Lisaks sellele tasuti Villem Sikule 3 rubla 50 kopikat selle eest, et ta lasteaiale Tartust käsitöötarbeid ostmas käis: ostetu maksis kaks rubla ja rongipilet 1.50.
Hooaeg lõppes peoga
Lasteaed tegutses ka järgmistel aastatel.
Lasteaia hooaeg lõpetati peoga, millel lapsed esinesid ja näitasid ka oma suvel tehtud käsitöid. Peokülalisi olnud “haruldaselt elavalt”.
Ent tollal ei korraldatud üksnes lasteaia lõpupidusid. 11. augustil 1918 leidis näiteks aset haridusseltsi pidu, mille kogu sissetulek läks lasteaia heaks. Kavas olid naiskoori ja meeskoori laulud, soololaulud, üksikesineja klaverilood ja näidend “Tume täpp”.
Haridusseltsi lasteaia hilisemast tegevusest toob sõnumeid põhiliselt Postimees. Lehe vahendusel saame teada, et lasteaia juhataja valis harilikult haridusseltsi juhatus. 1923. aasta hooajaks valiti juhatajat näiteks sama aasta 3. juunil. Ühes järgmises lehenumbris toonitatakse, et selts “tahab läinud aastate eeskujul suvistel kuudel lasteaeda pidada.”
1931. aaastast on teade, et lasteaed töötas koolimaja ruumides 8. juunist 12 septembrini, mudilased olid 4-8-aastased. Lasteaia kasutajailt tasu ei võetud. Igapäevaselt oli aias 25-35 last. Laste töökavas olid mitmesugused mängud ja liikumised, voolimine, muu käsitöö, joonistamine, muusika jne. Lasteaia tööd juhatas pr V. Tsopp. Mudilaste käsitööesemed olid lasteaia lõpupeol kõigile vaatamiseks väljas. Oktoobris korraldas haridusselts loterii-allegrii lasteaiale järgmiseks hooajaks ülalpidamiskulude hankimiseks.
1935. aastal tegutses lasteaed kaks ja pool kuud (tegevus lõpetati septembri keskpaiku) ning seal käis Postimehe teatel 41 last. Leht toonitab, et “lasteaia ülevalpidamine on käesoleval suvel töötanud ülejäägiga”. Alevivalitsuselt ja ühispangalt saadi kummaltki toetust 30 krooni, vallavalitsus eraldas tasuta ruumid ning ärid andsid toetust kaupades. Aktiivselt aitasid lasteaia tegevusele kaasa ka paljud alevi inimesed.
1939. aasta 1. märtsi Postimees teeb teatavaks, et eeloleval hooajal tegeleb lasteaia käivitamisega Jõgeva Perenaiste Selts ja seda suurt lasteaiakohtade nõudlust silmas pidades. Lasteaia tarvis raha teenimiseks otsustati esimese suurema üritusena korraldada 4. märtsil “kinnine kontsert-ball-loterii”. Lasteaed töötaski Lenderi lasteaednike seminari lõpetanud Valli Silbergi juhatusel enam kui 50 lapsega juuni keskpaigast 3. septembrini. Lehes mainitakse, et väljastpoolt perenaiste seltsi tuli toetust lasteaiale väga napilt. On vihjeid, et sel põhjusel haridusselts lasteaia korraldamisest loobuski. Liiatigi ei olnud lasteaed haridusseltsi põhitegevuse objekt.
i
ÜLO PÄRN