Möödunud aasta lõpul võttis Põltsamaa vallavolikogu vastu valla hariduse ümberkorraldamise kava, mille kohaselt moodustatakse valla seniste lasteaedade ja põhikoolide asemel üks lasteaed ning üks põhikool erinevate õppekohtadega. Eile õhtust alustati kava tutvustamist haridusasutuste hoolekogudele.
Põltsamaa abivallavanema Karro Külanurme sõnul on valla hariduskorralduse ühtlustamine ette nähtud nii ühinemislepingus, valla arengukavas, eelarvestrateegias ja rahandusministeeriumi nõustamise raames MTÜ Revident koostatud analüüsis ning hariduskomisjonis on seda korduvalt arutatud.
Põltsamaa pole erand
Põltsamaa valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Silja Petersi sõnul on näiteks Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani koolil erinevad õppekohad ning Viimsi valla lasteaiad on ühe juhtimise all. „Mitmel pool on sellised ümberkorraldused käimas. Oleme mõelnud, et nõndamoodi võiksime hariduse kvaliteeti ühtlustada, saada parema koordineerimise ja ristkasutuse. Kui on lasteaiad ja koolid viidud ühe juhtimise alla, oleme saavutanud selle, mis meie valla ühinemisdokumendid ette näevad – valdkonna taseme ühtlustamise,“ rääkis Peters.
„Me ei taha teha kõiki päris ühesuguseks. Kui mõnel koolil oma spetsiifika, siis nii see jääb,“ lubas ta. Tuues näiteks Kamaris sellest aastast tegutseva õuerühma, kus käib lapsi tervest vallast ja Gaia suuna Põltsamaa ühisgümnaasiumis (PÜG).
„Hariduses on number üks laps,“ tõdes Karro Külanurm. „Aga lapsi on nii palju, nagu meil neid on. Ja kahaneva elanikkonnaga omavalitsuses on oluline, kuidas ressurssi otstarbekalt kasutada, et iga laps saaks kvaliteetse hariduse,“ põhjendas ta.
Loomulikult ei puuduta ümberkorraldused ainult lapsi. „Nagu statistika näitab, on meil ligi kolmandik õpetajaid vanuses 60 aastat ja enam, mis tähendab, et peame arvestama, et 5-7 aasta pärast soovivad nad töölt ära minna,“ ennustas Külanurm.
Silja Petersi sõnul ollakse olukorras, kus noori õpetajaid on vähe peale tulnud ja küsimus, kust leida sobivat õpetajaskonda, tuttav paljudes omavalitsustes. „Me nägemus on, et õpetajad lähevad üle loodavatesse haridusasutustesse. Kuna hariduslike erivajadustega lapsi tuleb kogu aeg juurde, on ka nende õpetamiseks on kogu aeg vaja rohkem inimesi,“ selgitas Peters.
Aeg kiirustab tagant
„Mitmes koolis tööl käimist, mis on väikeste koolide jaoks tavapärane, on lihtsam korraldada, kui neid koos juhtida,“ viitas veel ühele plussile Külanurm.
Petersi väitel on ka õpilaste liigutamine nii lihtsam. „Mitte, et me tahaks neid kindlasti sõidutada, aga on asju, mida igale poole rajada ei ole mõistlik. Eks koostööd tehakse praegugi. Paljudel kaasnevad sellega hirmud. Ka õpetajatel. Meie järgmine samm on need hirmud maha võtta,“ tõi Peters ette ka uuendustekava teise külje.
Abivallavanema väitel on uue nädala esmaspäeval plaanis moodustada ajutine komisjon, mille ülesandeks on reformi praktiline väljatöötamine. „Koosseisu kuuluvad valla haridusasutuste juhtide esindajad ja vallaametnikud. Reformi käivitamiseks on tegelikult veel ühte volikogu otsust vaja. Aga nüüd on võimalik minna haridusasutuste hoolekogude ette,“ ütles Külanurm.
„Kui tahame midagi võtta ette, peab otsus olema tehtud eelneva õppeaasta 1. märtsiks. Tahame seda teha 1. septembrist 2020, tähendab, et otsus peab olema tehtud varsti ja me peame selle edastama ministeeriumisse. Kas jõuame, ei tea. Maailm ei kuku kokku, kui see nii ei lähe.“
Nagu öeldud, esimene hoolekogu koosolek oli eile. „Tõrukese lasteaias läks rahulikult,“ ütles Silja Peters. „Inimestel oli palju küsimusi. Ekstsesse polnud, aga vaimustust ka mitte. Eks inimesed peavad mõtlema asja üle,“ lisa ta. Nüüd järgnevad kiiresti kohtumised ka teistes haridusautustes.
Arvamused
Aimar Arula, PÜGi direktor:
Esialgu on tõesti kavas luua eraldi gümnaasium. Vallal on vist lootus sel juhul saada toetust riigilt, aga ideega peaks ikka ministri juures ära käima. Seni oleme olnud valla omanduses ja pidanud toime tulema ilma riigi toeta. PÜGi hoolekogu koguneb järgmisel nädalal. Minu arusaamist mööda on vallavalitsuse esialgne tegevuskava ajaliselt ülipingeline. Meeleolud koolis on muidugi natuke ärevad, aga mureks, vähemalt õpetajatel ma küll põhjust ei näe. On meil ju pigem õpetajate puudus kui ülejääk.
Reet Alev, Põltsamaa vallavolikogu liige
Hääletasin volikogus hariduse ümberkorralduskava vastu. Selle eesmärk on kokkuhoid. Ja selge see, et sarkastiliselt öeldes kokkuhoid on kõige tõhusam, kui kõik on keskuses koos ja ülejäänud piirkond tühi. Pealegi on praegu olukord selline, et täna on kokku hoidnud pisikesed, aga mitte kõik suured. Varasemas idees, et õppekohad jäävad alles ei saa kuigi kindel olla. Näen siin ka vastuolu ühinemislepinguga, mille järgi pidi olema tagatud piirkonna ühtlane tasakaalustatud areng.
Ka on valla esialgne tegevuskava liiga kiire. Mõned asjad võiksid peale ühinemist ka paika jääma. Kui kasvõi ühe kooli lapsevanemad on kava vastu on läheb, läheb selle järgimine võimatuks. Arutelusid ei ole ju ka seni olnud, asutuste personaliga pole nõu peetud. Mis täpselt paremaks muutub, pole kavast näha.
Kaare Põder, Aidu ja Pisisaare lasteaed-algkoolide direktor:
Ma ei arva, et see kõik päris õige on. Eriti lasteaed-algkoolide puhul. Meil on üks maja, üks köök, ühised sündmused. Aga kui nüüd peab samas majas, sisuliselt sama asutus hakkama toimetama kahe erineva juhi alluvuses. Kuidas see reaalselt välja näeb?
Kuidas kogukonnad sellesse suhtuvad, selgub vestlusõhtutel, mis on kavas 22. jaanuaril kell 18 Pisisaares ja 3. veebruaril kell 18 Aidus, kuhu on oodatud nii lapsevanemad kui kõik kellele lasteasutus piirkonnas oluline on.
ANDRA KIRNA
