Hariduskapitali loomise mõte põhineb meie erakonna eesmärgil, et Eestis oleks rohkem lapsi ja nad saaksid hea hariduse. Hariduskapital on vahend, millega kaasatakse lastele kooliraha kogumisse nii riigieelarve vahendid kui vanemate raha eesmärgiga katta laste tulevased kutsekooli, ülikooli või täiendõppega seotud kulud.
Hariduskapital toimiks analoogiliselt pensionisambaga ? igale kroonile, mille vanem, vanavanem või hea toetaja lapse isiklikku haridussambasse paigutab, lisab riik proportsionaalselt oma osa. Riik lisab oma osa füüsilise rahana ning samamoodi nagu pensionifond, investeeritakse ka hariduskapital intresse teenima. Et süsteem ei oleks jõukamate vanemate laste poole kaldu, oleks riigi panusel kindel ülempiir. Loomulikult ei saa keegi keelata vanemaid rohkem oma raha panustamast.
Hariduskapital peaks suunama vanemaid juba varakult mõtlema oma lastele kooliraha kogumisele. Mujal maailmas on tavaline, et vanemad hakkavad juba lapse sündides panema kõrvale raha tema koolitamiseks. Meil on see seni tänu väikesele säästmisvõimele ja olematule riigi toele vaid väikese osa jõukamate vanemate käitumisviis. Teiselt poolt aitab see suurendada ühiskonna sääste tervikuna. On vana tõde, et rikkaks saavad need ühiskonnad, kes säästavad ja targalt investeerivad.
Hariduskapitali kogunenud raha saab noor kasutada pärast keskkooli lõpetamist, et omandada kõrg-, kutse- või muu haridus, saades sellest rahast stipendiumi, millest õpingute ajal elada. Kui ta aga astub tasulisele kohale, siis võib kapitali kasutada õppemaksu tasumiseks, ükskõik kas Eesti või välismaa õppeasutuses.
Arvutused näitavad, et kui alates lasteaeda minekust paigutada lapse hariduskapitali 400 krooni kuus ning kui riik lisab sellele 200 krooni kuus, siis koguneb ülikooli ajaks 120 000 krooni. Sellest saab maksta nelja õpinguaasta jooksul 3000-kroonist stipendiumi või tasuda osa või kogu stuudiumi õppemaksu. Me ei tea täna, milliseks kujuneb Eesti haridusmaastik kümne või paarikümne aasta pärast, aga selge on see, et iga kogutud kroon annab tulevasele kutseõppurile või üliõpilasele suurema võimaluse ise oma valikud teha ja keskenduda õpingutele.
Täna maksavad üle poolte üliõpilastest oma õpingute eest ise. Ja isegi kui õppimine on tasuta, kaasnevad õppimisega kulud. Väga paljud üliõpilased töötavad oma õppimis- ja elamiskulude katmiseks ning võtavad lisaks õppelaenu. Seega saab olukord minna vaid paremaks. Hariduskapital aitaks neid kulusid katta.
Pakutud mudeli kohta on küsitud oponentide poolt eelkõige üht küsimust: mis saab lastest, kelle vanematel täna puudub võimalus või kes ei soovi raha säästa? Me usume, et lapsevanemad on enamasti vastutustundlikud ja tahavad muretseda oma järeltulijate tuleviku pärast ja on valmis loobuma ka kohukesest ja muust heast-paremast täna, kui sellest on kasu nende lastele tulevikus.
Meie plaan on mõeldud pika vinnaga ? kogumisperioodiks oleks ligi 15 aastat. Selle ajaga tõuseb meie elatustase tublisti ja inimestel jääb rohkem raha säästmiseks. Ka võib igaüks panustada nii palju, kui tal hetkel võimalik on. See tähendab, et ka täna kehvemates oludes olevatel peredel on võimalus parematel aegadel sinna panustada.
Lastekodulaste ja suurte perede laste puhul oleks üks võimalus, et riik tasuks lisaks oma panusele ka vanemapoolse osaluse. Samuti on ilmselt vajalik grandisüsteem või tasuta õppekohad vaesematest peredest pärit andekatele lastele, kelle vanematel ei ole olnud võimalik neile kooliraha kõrvale panna. Siiski on oluline, et me innustame juba täna oma laste tulevikku kindlustama neid vanemaid, kellel see võimalus on, sest nii on riigil tulevikus hoopis rohkem võimalik aidata neid, kelle vanemad seda pole suutnud.
Kardetud on ka süsteemiga kaasnevat suurt bürokraatiat, kes kontrolliks, kas raha kulus õppimisele või õllejoomisele. Ka siin on hirmul lihtsalt suured silmad. Usume, et enamik õppureid on piisavalt vastutustundlikud ja mingit suurt kontrollimehhanismi poleks vaja. Kapitalist väljamaksete tegemiseks piisaks sellest, kui inimene õpib riigi aktsepteeritud koolis Eestis või välismaal.
Oleme selle idee avalikuks arutamiseks välja pakkunud, et see muutuks aina paremaks. Seega on kõik head mõtted jätkuvalt teretulnud.
TAAVI VESKIMÄGI, Res Publica esimees
