Hansapank pakub uudset võimalust kodulaenu intressimäära fikseerimiseks

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütles, et osaliselt fikseeritud intressimäära kasutamine laseb klientidel kaitsta ennast intressitõusu vastu väiksemate kuludega kui see seni võimalik oli. “Kes suudaks täpselt prognoosida, millal ja kui palju intressid maailmaturul tõusevad, ei vajaks laenu, vaid saaks selle prognoosiga rikkaks. Kõigil muudel juhtudel saab aga klient osaliselt fikseeritud intressiga laenu võttes esialgu hoida kokku selle laenuosa pealt, mis on ujuva intressimääraga, ning intressitaseme tõustes sellelt osalt, mis on fikseeritud,” rääkis ta. Makk märkis, et tänases intressikeskkonnas on oodata Euroopa keskpanga baasintressi ja sellel baseeruva Euribori tõusmist, mistõttu on mõistlik kaaluda enda kindlustamist intressitõusu riski vastu. ?See on oluline just klientidele, kelle laenukoormus on kõrge ja lisakulud laenu tagasimaksmiseks pingestaksid pere-eelarvet,? lausus Makk. 6 kuu Euribor oli eilse seisuga 2,5% – tasemel, kus see oli viimati 2003. aasta aprillis enne langustrendi algust. Maki sõnul viitavad mitmed prognoosid, et 2006. aasta lõpuks võib Euribor jõuda 3% piirile. Hansapanga osaliselt fikseeritud intressiga kodulaenu intressimäär algab praegu 3,37%. See on kaalutud keskmine intressimäär miljonikroonise laenu puhul, millest pool on võetud ujuva ja pool viieks aastaks fikseeritud intressimääraga, laenutähtaeg on 25 aastat. Hansapank pakub võimalust fikseerida intressimäär kas 5, 10 või 15 aastaks. Pärast selle perioodi möödumist saab klient valida, kas jätkab intressi fikseerimist või valib ujuva intressiarvutuse. Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja lausus, et Hansapank prognoosib küll laenuturu mahu kasvu jätkumist järgmisel kahel aastal, kuid kasv aeglustub. ?Praegu on 100 000 peret eluasemelaenu võtnud ning näeme, et teist samapalju võib lisanduda, aga kasv ei ole enam nii kiire,? rääkis ta. Viimasel viiel aastal on Eesti laenuturu kasv olnud peale sissetulekute kasvu tingitud strukturaalsetest muutustest ? intressimäära langusest ja laenutähtaja pikenemisest. ?Edaspidi saavad mahud kasvada peamiselt sissetulekute kasvu arvelt, sest intressid näitavad kasvutrendi. Samuti ei saa laenutähtajad enam oluliselt pikeneda,? märkis Põldoja. VOOREMAA