Taas proovitakse heidutada hanelisi neist osa surmamisega, et nad meie väärtuslikke põlde tühjaks ei sööks. Tänavu on selleks üle Eesti välja valitud 1200 põldu. Tegemist oleks ühe võimalusega linnuparvede tekitatud kahju vähendada.
Juba mitmendat aastat järjest tõstatub kevaditi probleem, kuidas rändel olevaid hanelisi põllumaalt eemale peletada ja milliseid vahendeid selleks kasutada, et nad kõiki kultuure ei hävitaks ja põllumehele kahju ei tooks. Teema on tõsine ja sellega peab põllumeeste hinnangul tegelema. Milline heidutus on kõige tõhusam, peab selguma nii statistiliselt kui ka praktiliselt.
Heidutus kestab kaks kuud
Möödunud aastal tehti katseliselt lisaks teistele peletamismeetoditele letaalset heidutust, mis tähendas suleliste küttimist ehk teiste hirmutamiseks osa isendite mahanottimist. Sel aastal on täheldatud, et lindude ränne algab tuntavalt varem.
Keskkonnaamet jätkab haneliste heidutusjahi uuringuga laiemal alal ja lubab juba nüüd ning 15. maini üle Eesti kindlaksmääratud põldudel jahti hanedele ja lagledele, et uurida heidutusjahi mõju haneliste käitumisele ja anda soovitusi järgnevaks.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul on kõik põllud ära määratud ja mingit laustulistamist ei tule. „Kõik põllulapid on kindlaks tehtud ja igal põllumehel peab olema jahimees, kes sellega tegelema hakkab ja teda aitab,“ ütles Rakko.
Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad suurt kahju põllupidajatele, kõlab asja teaduslikum seletus.
„Eelmisel aastal algatatud uuringu tulemus näitas, et heidutusjahi mõju erinevus tavaheidutusega on pigem väike, kuid mõnel juhul siiski mõnevõrra tugevam. Käesoleval aastal laiendatakse uuringut üle Eesti, et saada esinduslikum ja usaldusväärsem ülevaade. Eesmärk on suunata haned aladele, kus nende tekitatavad kahjud on aktsepteeritavad, tagades samal ajal kaitsealuste ja väheneva arvukusega liikide ohutus. Juba sel aastal on keelatud heidutusjaht rannikualadel, kus on tõenäoliselt ohustatud väike-laukhane peatuspaigad,“ sõnas Rakko.
Tegemist on uuringuga
Heidutuste eesmärk on ennekõike uuring, mitte juba valmis meetodi rakendamine ja uuringuala laiendamisega on käimas teine etapp, kus seda tehakse üle-eestiliselt ja saab andmeid rohkematest kohtadest. „Põlde on 1200, eelmisel aastal oli neid 30 ringis. See on ikka suur vahe,“ ütleb Rakko. „Oluline on teada saada, kui palju põllumehed ise sellist viisi kasutada tahavad.“
„Põllumeestel on raskusi jahimeeste leidmisega,“ ütleb Rakko. „Kevadise hane liha süüa ei kõlba. Kättesaamine on ka keeruline. Kui ta on lastud talivilja pealt, on teda võimalik ka tarbida. Eesmärk on tekitada ikkagi hirmu.“
Meie maakonna põllumajandusettevõtja Lembit Paal (pildil)peab haneliste kahjutekitamise küsimust maamajanduses äärmiselt oluliseks teemaks, sest kokkuvõttes läheb see põllumehele maksma suure summa. „Kahjude likvideerimisele kuluv aeg on samuti ressurss, mille korvamisega ollakse ühiskondlikult kitsid. Kas ja millist metoodikat lindude heidutamiseks kasutada, et see tulus oleks, ei oska ta täpselt hinnata. Jahimeeste leidmine on ka keeruline,“ ütles Paal.
Küttida on lubatud viit liiki hanelisi: suur-laukhane, hallhane, rabahane, valgepõsk-laglet ja kanada laglet. Ühes ööpäevas on ühelt põllult lubatud küttida kuni kümme lindu. Ette on antud ka maksimaalne isendite arv, keda on lubatud uuringu kahe kuu jooksul põllumassiivi kohta küttida.
Alternatiivid algavad mõtlemisest
Vastuolud seisnevad selles, et lindude küttimisega võivad esiteks kahjustada saada mõned sellised liigid ja isendid, keda peab tegelikult kaitsma. Seetõttu looduskaitsjad seda meetodit lõpuni heaks ei kiida. Uurimistegevusele on vastaseid samuti teadlaste hulgas.
Uuringu tellib keskkonnaamet ja teostab OÜ Rewild. Tulemused võetakse kokku 2020. aasta lõpus. Kohe efekti loota on vara. Ornitoloogid ja ökoloogid lindude letaalses heidutuses lahendust ei näe ja leiavad, et olukord tuleks lahendada ühe võimalusena mosaiikpõldude kasutusele võtus.
Paljude analoogsete lahenduste pakkumises on vaja ühiskondlikku muutust. Seni, kui meil on vaja suurtootmist ja majandmist ning põllumaa peab olema efektiivne, on see keeruline. „Keegi peab selle kinni maksma ja kust see raha tuleb?“ küsib Paal.
Ka Rakko kinnitab põllumeeste arusaama ja ütleb, et mosaiikpõldude pidamisega peavad kõik kaasa tulema ja leidma motivatsiooni sellega tegeleda. Põhiline küsimus on jätkuvalt raha.
INDREK SARAPUU
