“Mulle tundub, et asi ei ole isegi enam ainult palgas, vaid kogu õhustik on tööjõu vähesuse tõttu muutunud ebaterveks,” ütles Vooremaale Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder.
Haigla ülemõe Laine Ottensoni sõnul on palgaläbirääkimised riikliku lepitaja faasis, sest töötajate esindusorganisatsioonid pöördusid riikliku lepitaja poole töötüli lahendamiseks juba oktoobri algul.
Tallinna hea meelega
“Üleriigiline palgalepe lõpeb 1. jaanuaril 2007. Oleme alustanud ühiste streigikoolitustega, mis on tänaseks toimunud Tallinnas ja Tartus ning on kavandamisel Võrus, Pärnus ja Rakveres. Streigikomitee ülesanne on võimaliku streigiga seonduva kavandamine ja korraldamine juhul, kui tervishoiu rahastamine ei parane ja palgalepe jääb sõlmimata,” on Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden saatnud laiali oma läkituse õdedele.
“Õdede Liit nõuab reaalset kokkulepet, nad saavad ju aru, et ei ole võimalik igasugust palka nõuda,” kinnitab Jõgeva haigla ülemõde.
“Meie siin Jõgeval võiksime võtta asja ka nii, et kui juba streik tuleb, siis läheme meie ka hea meelega hommikul Tallinna, võtame loosungid kätte, trambime natuke aega ümber valitsushoone ja sotsiaalministeeriumi, käime kuskil heas kohas söömas ja õhtul läheme teatrisse,” kommenteeris eelseisvat võimalikku tervishoiutöötajate streiki Peep Põdder.
Haigekassal raha küllalt
“Praeguses olukorras, kus haigekassal on raha küllalt ja võiks eelkõige tõsta teenuse hinda ? inimesed saaksid oma palgad kätte ?, kutsun mina asutuse juhi seisukohalt ka kolleege üles streikima, et haiglad lõpuks saaksid kätte ka selle raha, mis aastaid on jäetud maksmata. Näiteks amortisatsioonid ja inflatsiooniindeksid, et elu läheks natukene kergemaks,” ütles Põdder Vooremaale.
Haiglajuhi sõnul manipuleeritakse praegu meedikute kohusetundega. Loodetakse, et nad võivad streikida küll, aga ega nad ometi arstiabi andmata jäta.
Põdder pakub välja omapäraseid streikimise vorme. Näiteks arstiabi osutamine täies mahus, aga mitte ühegi paberi täitmine.
“See tekitab hirmsa administratiivse tohuvabohu. Kuskil ei liigu mingeid väljavõtteid, keegi midagi ei tea, ühtegi retsepti ega haiguslehte ei kirjuta. Tööandjale pole midagi näidata. Läheb hirmsaks kisaks. Haigekassa ei tea, mis alusel midagi maksta. Täitsa marru läheks andmekaitse inspektsioon,” väidab Põdder, et sellist streigivormi on maailmas ka kasutatud.
Teine variant oleks see, et ei ravita neid, kellest Eesti riigis sõltub see, et olukord on nii hull ja tervishoid alarahastatud.
?Persona non grata’de nimekiri oleks haigla seinal, et kõik teaksid: need, kes hääletasid tervishoiule lisaraha andmise vastu, las lähevad ravivad ennast välismaal, sest Eestis neid ei teenindata,” soovitab Põdder.
Kaks õde tulid tagasi
Kuigi Eestis on Pruudeni andmetel puudu 4000 õde ja ka Jõgeva haiglas teevad õed ületunde nii seetõttu, et palgad on väikesed, kui ka seetõttu, et õdesid on vähe, on Peep Põdder uhke selle üle, et kaks õde tulid tööle tagasi.
“Kui õde on üle viie aasta töölt ära olnud, peab ta tagasi tulles uuesti õe eksami tegema,” selgitab haiglajuht.
Kui maksud maha arvata, siis saavad meditsiiniõed koos öövalvete ja õhtutundidega kuus kätte 5000-6000 krooni.
“Siin mängitaksegi missioonitundega,” kinnitab Põdder. “Meditsiinis on üldse väga suur osa valmisolekul ja seda valmisolekut hinnatakse õige halvasti. Kogemus on näidanud, et meditsiinitöötajad on kõige ametitruumad inimesed üleüldse. Õppimise periood on juba nii raske, et kui see kadalipp on läbi, siis mõeldakse enne, kui mingeid muudatusi tehakse.”
Väga palju loeb Põdderi sõnul ka ümbritsev keskkond, sest tegemist on väga tõsise meeskonnatööga. Seepärast on haiglates ka väga palju vanu töötajaid, et nad lihtsalt püsivad paigal.
“Meditsiinis töötamine eeldab teatud isikuomadusi,” kinnitab ka Ottenson. ?Just vanematel õdedel on väga suur kogemus. Nooremad ei oska iga patsiendi seisundit adekvaatselt hinnata, palju tuleb üksteise käest nõu küsida.”
See on Eesti Nokia!
“Kuskil Kesk-Aafrikas võib-olla leidub veel mõni riik, kus nii vähe tervishoiule raha panustatakse kui Eestis,” ironiseerib Peep Põdder.
“See on pretsedenditu! See on tõesti Eesti Nokia! Kuidas hoida nii väikese kulutusega üleval tervishoiusüsteemi riigis ? see on asi, mida võiks kogu maailmale õpetada! Iseasi, kas maailm tahab niisugusest rumalusest õppust võtta.”
Põdderi sõnul oleks normaalne, kui tervishoiule kuluks praeguse 5% asemel 8%. Ta ei pea õigeks ka seda 15-16%, mida kasutab Ameerika. Kuid kõik katsed Ameerikas tervishoiureformi läbi viia on Põdderi sõnul läbi kukkunud just seetõttu, et Ameerika on oma olemuselt sügavalt demokraatlik maa. “Seal ei tule keegi selle peale, et reformi saaks läbi viia ilma inimeste käest küsimata,” kinnitab Põdder.
“Isegi kui reformi läbiviijad väidavad, et see on majanduslikult kasulik, on maksumaksja ja valija õigus öelda, et ta ei taha, et oleks kasulik, vaid tahab, et oleks mugav ja turvaline.”
Kõik hinnad on tõusnud
Põhimõtteline lepe Haiglate Liidu ja tervishoiutöötajate esindajate vahel, mida oma sõnul ootab minister Aab, ei näi olevat reaalne, kuna ka haiglate majandamine on läinud järjest raskemaks. Kõik hinnad on tõusnud.
Jõgeva haigla eelmise aasta novembrikuu küttearve oli 89 000 krooni, sel aastal aga 160 000, kuigi tänavune november oli palju soojem. Kallinenud on ka toiduained, ravimid ja meditsiinitehnika, millele uuest aastast lisandub käibemaks.
JAANIKA KRESSA
