Kolmapäeval esitlesid Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetool ja Rahvusraamatukogu Saksa saal “Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarja uut raamatut: Johann Wolfgang von Goethe “Faust” I ja II osa Ants Orase tõlkes.
Parasjagu oli ka üks saksa teatritrupp just “Faustiga? oma Baltoskandia-turneel pärast esinemist Helsingi Aleksandriteatris ka Tallinna põiganud ja nii avanes huvilistel võimalus Goethe sõnumit ka originaalkeeles nautida.
Kaks meisterlikku tõlgetAnts Orase Fausti-tõlke esmatrükk ilmus Lundis aastatel 1955-1962 Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt välja antuna kahes eraldi köites. Eestis ilmus sama teos August Sanga tõlkes 1967. aastal.
Raamatu esitlusele tulnud Saksamaa suursaadik Eestis Julius Bobinger juhtis oma sõnavõtus tähelepanu sellele, et tõlgetel on kultuuriloos väga oluline roll. “”Faust” on saksa kirjanduse suurteos ja kindlasti ei vaja see tutvustamist neile, kes täna siia kokku on tulnud,? ütles Bobinger. “Kuid eestlastel on nüüdsest suurepärane võimalus kahte tõlget omavahel võrrelda ja kindlasti leiate nendest olulisi erinevusi, mis innustab neid tõlkeid ka Goethe originaaltekstiga võrdlema.?Professor Jüri Talveti hinnangul kuuluvad nii Orase kui Sanga tõlge meie tõlkekirjanduse küpseimate meistriteoste hulka ning neid võrrelnud kirjandusteadlased kipuvad kinnitama, et Sangal on esimene ja Orasel teine osa paremini õnnestunud. Nagu kinnitas esitlusel üks kolmest toimetajast, Eesti Goethe Seltsi esimees Liina Lukas, ei muutnud toimetajad respektist tõlkija vastu ortograafiat, vaid parandasid mõned kirjavead, mis Lundi väljaandesse olid sisse lipsanud. “Me loodame, et ei teinud ise uusi vigu juurde,? ütles Lukas. Toimetajad leidsid ka ühe sisulise eksimuse, nimelt oli Lundi väljaandes ühest Fausti repliigist saanud Mefistofelese repliik. “Orasel oli kogemata välja jäänud ka viis rida II osa algusest, mille ta ise avastas ning hiljem need read ka Ivar Ivaskile saatis. Ivask lisas nad oma arvustusse, mis ilmus ajakirjas Mana ja nii saime meie need nüüd siia lisada. Veel on aga puudu 10 rida Volbriöö stseenist, loodame, et mõnest kirjavahetusest tulevad ehk needki välja ja siis on põhjust Faust taaskord välja anda,? rääkis Liina Lukas.Kolmas ning ühtlasi noorim toimetaja Liina Sumberg jäi raamatu esitlusel tagasihoidlikuks, piirdudes tõlgi rolliga. Sumberg on EGS-i pikaajaline liige ja kaitsnud magistritöö teemal “Faust eestikeelses tõlkes?.Goethe kirjutas ?Fausti? terve elu
“Faust on teos, mis eeldab lausa entsüklopeedilist teadmist, sest ta peegeldab kõike seda, mille vastu Goethe oma elu jooksul huvi tundis. Ta kirjutas Fausti väga pikka aega, terve oma elu. Seetõttu on ka tema eksegees olnud sageli üsna hoomamatu,? rääkis Liina Lukas. Toimetaja sõnul on Goethe ?Fausti? eksegees ka nende 50 aasta jooksul, mis meid lahutavad Ants Orase tõlke esmailmumisest, veel mitu kihti peale saanud. Ka ei ole tekstis sageli esinevad viited Piiblile tänapäeva lugejale enam sama endastmõistetavad, kui olid eesti lugejale tõlke esmailmumise ajal, seetõttu on teos saanud lisaks palju seletavaid märkusi. Toimetajad on Ants Orase seletavaid märkusi oluliselt täiendanud, tuginedes Ulrich Gaieri ja Albrecht Schöne teose kommentaaridele, ent toimetaja märkused on tõlkija omadest vastava märkega eristatud. Erinevalt Lundi väljaandest järgib teine trükk nüüd värsiridade algteksti paigutust, Lundi väljaande sagedased poolitused on tingitud raamatu väikesest formaadist. Nii omab uus eestikeelne “Faust? nüüd lehe siseveerul algteksti numeratsiooni, mis on traditsiooniline sellele teosele viitamise viis, samuti on niiviisi algtekstile viidatud ka saatesõnades ja tänulikud võivad olla need lugejad, kes tahavad algteksti tõlkega võrrelda. Et Ants Oras on ka põneva keelepruugiga autor ning kuulus koos Johannes Aavikuga eesti kujuneva kirjanduskeele kompajate esiritta, siis on toimetus lisanud raamatu lõppu ka haruldasemate sõnade seletuse. Raamatu kujunduses on rõhutatud seost Eestiga, sest tegemist on eestikeelse tõlkega. Esikaanel on Tartu kunstniku Gerhard von Kügelgeni Goethe portree aastast 1808, kui ta teda Weimaris portreteerimas käis.Tagakaanel on foto Linnar Priimäe Fausti-lavastusest 1992. aastal Vanemuises, kus Fausti mängis Andres Dvinjaninov ja Mefistofelest Rain Simmul.Raamatuesitlusel esitasid katkendeid Ants Orase tõlgitud “Fausti” II osast Theatrumi näitlejad vanameister Lembit Petersoniga nimiosas.
Suur kojutulek tuli siiski
Raamatu avab Thomas Salumets saate-esseega “Milleks Faustile ?Faust??? ja lõpetab Ivar Ivask ülevaatega “Ants Oras Goethe tõlkijana ja tõlgitsejana?. Muidugi on ära trükitud ka Ants Orase enda saatesõnad esimesele ja teisele osale. Suur kojutulek, millest unistasid eesti kirjanikud juba paguluse esimestel aastatel, on häbematult kaua viibinud, kuid viimastel aastatel on väga paljude võõrsil kirjutanud eestlaste loodu hakanud kodumaale jõudma. Täna asub Vaimne Eesti jälle Eestis ja me oleme tunnistajad sellele imetlusväärsele isamaa-armastusele, mis innustas inimesi paguluses nii palju raamatuid välja andma. Kui juba kirjutada eesti keeles tundus pealtnäha täiesti perspektiivitu, siis veelgi hullem oli tõlkida maailmakirjandust hääbuva rahvakillukese emakeelde. Ometi seda tehti. Kirjanik, tõlkija ja ka lugeja käsikäes, sest ilma pagulaskonna missioonitundelise ettetellimusteta oleksid ju paljud eestikeelsed raamatud ilmumata jäänud.
JAANIKA KRESSA
