Mõttevahetusel tutvustasid Mustvee pedagoogid oma kogemusi eesti keele õpetamisel venekeelsetele kooli- ja lasteaialastele. Forseliuse Seltsi traditsioonilise hariduspäeva teema pakub välja haridusasutus, kus üritus parajasti toimub. Seekordne hariduspäev sai teoks Mustvee Gümnaasiumis, mille direktori Luule Nõmme ettepanekul otsustati seekord vaagida muukeelsete laste keeleõppimise- ja integratsiooniprobleeme. “Mustvee sobib igati selle valdkonna käsitlemiseks, sest siin eksisteerivad sajandeid rahumeelses keskkonnas koos nii eesti kui ka vene kogukond, linnas töötavad eesti ja vene gümnaasium. Mustveed võiks julgesti pidada kõige tolerantsemaks linnaks Euroopa Liidu idapiiril, ” ütles hariduspäeva avades Forseliuse Seltsi esimees Madis Linnamägi.
Tartu Ülikooli lektor ja Jõgevamaa Alaealiste Komisjoni esimees Jüri Ginter rääkis ohtudest, mis võivad tekkida, kui üks rahvus hakkab teisele oma kultuuri peale suruma. “Sellel, kui üks rahvus sunnib teist oma keelt ja kultuuri omandama, on ohtlikud tagajärjed. Niisugust protsessi võiks võrrelda olukorraga, kus nurka aetud rott inimesele kallale tuleb. Nii kultuuri arengu, keeleõppe edendamise kui ka sõbralike suhete huvides on oluline, et erinevad kultuurid teineteist täiendaksid.”
Jüri Ginter märkis, et kõige keerulisemad on probleemid nii-öelda lumpeninimestega, kes pole ennast suutnud määratleda ühegi kultuuriruumi suhtes.
EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer avaldas arvamust, et Mustvees peaks ka tulevikus olema nii eesti kui ka vene gümnaasium. ?Kui jääks alles vaid üks gümnaasium, kus õpivad mõlemast rahvusest lapsed, siis võiks sellise olukorra iseloomustamiseks öelda, et pole liha ega kala,? arutles vaimulik.
Mustvee Gümnaasiumi direktor Luule Nõmm ja Mustvee lasteaia juhataja Sirje Kütt andsid ülevaate projektidest, mida on nende kodulinnas koostatud ja teostatud vene lastele eesti keele õpetamiseks. Nii märkis koolijuht, et Mustvees on käinud eesti keelt õppimas ja eestikeelse keskkonnaga kohanemist harjutamas kasvatusprobleemidega lapsed Narvast, kes elasid kohalikes peredes. Sirje Kütt avaldas arvamust, et lasteaiaõpetajatel oleks kasulik tunda seadusandlust, mis käsitleb integratsiooni.
Haridus-ja teadusministeeriumi muukeelse hariduse nõunik Maie Soll lausus, et kuna koolidel napib rahalisi vahendeid, sõltub teistest rahvusest lastele eesti keele õpetamine ka kohalike omavalitsuste toetusest. ?Senini võib muukeelsete laste keeleõppe kõige suuremaks toetajaks pidada Tallinna linna ja Illuka valda Ida-Virumaalt. Vajalikud ettevalmistused sellelaadseks õppetööks on tehtud ka teistes piirkondades, kaasa arvatud Jõgevamaa,? ütles Soll.
Hariduspäeval toonitati, et nüüd, mil Eesti kuulub Euroopa Liitu, peame olema valmis eesti keele õpetamiseks mitte ainult vene rahvusest, vaid ka teistest keele- ja kultuurikeskkondadest pärit lastele, kes on Eestisse elama asunud. ?Lähtudes Euroopa Liidu seadusandlusest, peab tagama keeleõppe lastele, kelle päritolumaaks on Euroopa Liidu riigid. Üldine kohustuslik kooliharidus tuleb aga kindlustada mistahes riigist Eestisse elama asunud lastele,? ütles haridus- ja teadusministeeriumi Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Ülle Kurvits.
Madis Linnamägi andis hariduspäeval ka Forseliuse Seltsi autasud hariduselu edendajatele ja toetajatele.
Mustvee Gümnaasiumile määratud Suure Kuldtukati I klassi võttis vastu kooli direktor Luule Nõmm. Ignatsi Jaagu medaliga autasustati Mustvee linnapead Gennadi Kulkovi, Jõgevamaa Alaealiste Komisjoni esimeest Jüri Ginterit ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna juhatajat Clemens Hernann Krauset, kes esines hariduspäeval eestikeelse ettekandega.
JAAN LUKAS
