Hoones asub töötuba, kus saab meisterdada ja filme vaadata. Varem eksponeeriti filminukke muuseumist eraldi asunud galeriis.
Nukumaja avamispidu oli kõigile tasuta, vaadata sai Eesti animafilme ja Kehra nukuteatri etendust “Punamütsike”, kuulata laululaste esinemist ning valmistada mänguasju.
Teatri- ja filminukkude majas moodustavad näituse põhiosa Nukufilmi poolt muuseumile kingitud nukud viimase 50 aasta jooksul Eestis valminud filmidest. Näha võib tegelasi filmidest “Kunksmoor”, “Meemeistrite linn”, “Kapsapea”, “Instinkt”, “Miriami jõulupäkapikk”, “Vennad Karusüdamed” ja veel paljusid teisi. Lisaks filminukkudele saab uues majas tutvuda ka Eesti nukuteatrite nukkude ja maailma rahvaste traditsiooniliste teatrinukkudega, väljas on koopiad Eesti Televisioonis ?esinenud? nukkudest ning meie joonisfilmide kavandid.
Tartu Mänguasjamuuseum on koht, kus leiavad meelepärast tegevust nii suured kui väikesed. Möödunud kevadel Tartus Lutsu tänavale kolinud ja taasavatud muuseumis saab vaadata nii sadakond aastat tagasi tehtud luksusnukke kui ka talulaste isetehtud mänguasju. Varem avatud peamaja ning uus filminukkude maja on omavahel ühendatud, ühest teise minnes õue astuma ei pea.
Lisaks nukkudele saab uudistada ka rohkem poistele mõeldud mängumasinaid ning töötavat mudelraudteed. Ringkäigul saab ülevaate ka õuemänguasjadest, pabernukkudest, lauamängudest ning teiste rahvaste nukkudest.
Talulaste vigurmänguasju saab muuseumis proovida ka ise kokku panna, samuti on võimalik mitmesuguseid lauamänge mängida.
Muuseumi mängutoas leidub nukumaja ja on olemas karnevaliriideid, saab lehitseda vanu lasteraamatuid, mängida ja mürada. Sellesse tuppa on oodatud lustima nii lapsed kui ka täiskasvanud. Soovi korral saab ka maalida, joonistada või meisterdada, alati on kohal perenaine, kes lastele abiks on.
Mitu korda mänguasjamuuseumis käinud 7-aastane Kirke tunnistas, et ta läheks sinna veel. Kõige rohkem meeldis tüdrukule mudelraudtee. ?See käib nii, et paned krooni sisse ja siis hakkab sõitma,? teadis ta. Kirke arvates võiks selliseid mänguasju, mida talulapsed kunagi meisterdasid, praegu ka olla. ?Need olid nii lahedad, kohe pidi mõtlema, kuidas nad töötavad,? ütles Kirke vigurmänguasjade kohta. Kõige rohkem meeldis väikesele neiule siiski mängutoas, kus ta endale printsessi riided selga sai panna. Meisterdada ja hullata meeldis talle ka.
Noor isa Heino tundis filmi- ja teatrinukkude maja avamispeol avastamisrõõmu, mida ta ka oma väikese tütrega jagas: ?Tead, need multikad olid telekas siis, kui mina veel väike olin!? Kuueaastane Anni kibeles aga rohkem töötuppa, kus saab ise mänguasju valmistada ja filme vaadata.
EVA KLAAS
