Felixi uus juht näeb vajadust tootearendust laiendada ja tootmismahtusid suurendada

Alates juunikuust Põltsamaa Felixi uue juhatuse esimehena töötav Kaido Kaare on ka Eesti ühe tuntuma magusatootja, aktsiaseltsi Kalev eesotsas. Kaare näeb Felixis vajadust tootearendust laiendada ning tootmismahtusid suurendada.

Kui ootamatult tuli Teile ettepanek asuda juhtima Põltsamaa Felixit?

Me teadsime juba mitu kuud ette, et sellised muudatused Orkla kontserni ettevõtete juhtkonnas toimuvad ja et need jõuavad ka Eestisse. Norras liideti kolm ettevõtet ja kolme juhi asemel jäi tööle üks, Rootsis ja Soomes liideti kaks ettevõtet. Siiski polnud päris selge, millisel kujul need muudatused meil läbi viiakse. Enda kohta tehtud otsusest sain ma nädal aega ette teada. Mind julgustas seda pakkumist vastu võtma teadmine, et olin kursis, kuidas suhtub kontserni juhtkond kohalikesse ettevõtetesse ja siin tehtud otsustesse. Need on toetavad ja positiivsed. Minu esmane mõte oli, et mida ma omalt poolt siin tegutsevale tugevale ettevõttele juurde saan anda.  

Miks läks just nii, nagu läks? Miks ei oleks võinud kahe ettevõtte juhiks saada eelmine Felixi juht Anti Orav?

Sellele küsimusele ei oska mina vastata. Minule keegi seda põhjendanud ei ole. Seda ei tea ka Anti Orav. 

Olete öelnud, et suhtlesite Anti Oravaga tihedalt juba enne muutuse toimumist. Ega Teie asumine Felixi etteotsa neid suhteid kuidagi ei muutnud?

Me saame Anti Oravaga jätkuvalt hästi läbi. Me saame mõlemad aru, et see ei olnud meie otsus, vaid tehti üle meie peade. Võin  öelda, et mul oli Anti Oravalt Felixit hea üle võtta, sest ettevõte oli heas seisus.

Kas Teil on mõtteid, mida uut ja põnevat võiks Felixis tootma hakata?

Eeskätt on minu mõtted seotud kohaliku toormega. Mõned plaanid seonduvad ka selliste toodetega, mida siin pole varem tehtud. Osaliselt on need seotud veinivaldkonnaga. Võib-olla võiks toodete nimistusse lisanduda mingisugused juurviljad, mida siin varem töödeldud ei ole, kastmed, toidulisandid. Viimane hea näide uutest toodetest on Põltsamaa kodune seeria. Uus lähenemine on ka kapsas Põltsamaa Kuldse veiniga. Tegelikult näen ma ka võimalust ühendada Kalevi ja Felixi tooted, sealhulgas näiteks siinseid veine Kalevi kommides kasutades. Kalevi toodetes annaks kasutada ka näiteks Põltsamaal valmistatud moose. Põltsamaal tehakse juba praegu Kalevi kaubamärgi all mahlu.  

Kui hästi olite varem tuttav Felixi toodetega?

Felixi ketšupit sööb meist ilmselt enamik. Mul on siin teisigi lemmikuid, näiteks Põltsamaa kange sinep. See on minu hinnangul väga unikaalne toode, mida olen juba lapsest saadik tarbinud. Kindlasti on mulle tuttavad Põltsamaa mahlad, smuutid, samuti kapsas, mis on eriti nõutud kaup just jõulude ajal. Nüüd on minu jaoks valikuvõimalused avardunud, sest tean täpsemalt, mida kõike siin toodetakse.  

Kui keeruline on juhtida kahte erinevat ettevõtet, millest üks tegeleb kommide ja šokolaadi, teine veinide ja konservide valmistamisega?

Mõlemad ettevõtted tegutsevad toidu valdkonnas. Kitsamalt vaadates on nendel ettevõtetel väga erinev tootmise spetsiifika. Erinev on ettevõtete müügitegevus ja turundus. Me teeme ettevõtetele ja toodetele eraldi reklaami ja korraldame eraldi ka kampaaniaid. 

Seoses Teie asumisega Põltsamaa Felixi etteotsa, on ettevõttes toimunud mitmeid koondamisi juhtkonna osas.  Kas need on Teie või uue juhtkonna tehtud otsused?

Mõistagi vahetati ettevõtte juht välja kontserni juhtkonna tasemel. Ülejäänud on minu ja juhtkonna tehtud otsused. Siinse 180 töötajaga ettevõttest on praeguseks koondatud 10 inimest koos juhiga. Selle põhjustas kahe ettevõtte juhtkondade liitmine. Koondamiste eesmärk oligi kahe ettevõtte juhtimine kokku viia. Nüüd ei ole enam kahte eraldi juhtkonda, vaid on  üks juhtimiskeskkond. Eestis on selline juhtimiskorraldus mudelina küllaltki uus.  

Ettevõtete juhtimise ühendamisel on liidetud ka erinevaid valdkondi. Milliseid?

Oleme ühendanud IT valdkonna, toorme sisseostu, logistika. IT valdkonna puhul on nii, et me ei saa kahte kohta ehitada eraldi serveriparki või teha kahes kohas suuri investeeringuid IT süsteemidesse. Serverite asukohal pole tähtsust, tähtis on, et need teenindavad kaht ettevõtet. Samasugune on olukord sisseostetava toormega, sest nii Kalev kui Felix ostavad sisse suhkrut, toiduõli ja muid sarnaseid tooteid. Seetõttu tasub toorme sisseost ühendada. Muidugi on ka erinevaid toormeid, sest Kalev ei osta sisse näiteks kõrvitsat, Felix  ei vaja aga kakaod.  

Kahe ettevõtte liitmise tulemusena pole mõistagi enam kõiki varem ametis olnud juhte tarvis. Ega sellest ümberkorraldusest ei pea välja lugema, et  hiljuti koondatud inimesed juba varem ülearused olid?

Selline juhtimismudel toimib ainult siis, kui kahe ettevõtte juhtimine  on kokku viidud. Kahel eraldi ettevõttel oleks neid inimesi ka praegu vaja olnud. Üks juhtkond peab  samas tegema kaht ettevõtet juhtides rohkem tööd.  

Koondamised tekitavad alati pingeid ja probleeme. Kas nendega on nüüd kõik ja võib tööga rahulikult edasi minna?

Koondamisi enam tõesti plaanis pole ja selle oleme ka välja öelnud. Nüüd tahame edasi minna just sellise seltskonnaga, kes olemas on. Meie eesmärk on hoopis tootmismahtu kasvatada ja läbi selle rohkem kodumaist tooret väärindada. Tahaksime senisest rohkem kõrvitsat, kurki, kapsast purki panna ning toodangut veelgi rohkem eksportida Soome, Rootsi. Ka Venemaa turg on meile väga huvitav, kus mahud pidevalt kasvavad. 

On Felixis töötavad inimesed jõudnud tänaseks Teid tundma õppida?

Suurem osa on, aga mitte kõik. Lausa kõiki 180 inimest ma veel nimepidi ei tea, aga pajusid juba tunnen. Küllap on inimesed näinud ja tähele pannud, mida me oleme teinud, ja arvatavalt on need muudatused paljude jaoks harjumatud olnud. Mõistmine, et nüüdseks on muudatused läbi ja tööga saab rahulikult edasi minna, on aidanud suhteid parandada. Selle aja jooksul, mil ma siin olnud olen ja inimestega rääkinud, on paljud asjad selgemaks saanud.  

On Teie käest ka midagi küsitud?

Minu käest on küsitud muudatuste kohta ja tuntud huvi, mis veel muutumas on. Küsitud on ka tootmismahtude kasvu kohta ja tuntud huvi, kas tööd tuleb juurde, samuti on küsitud, milliseid tooteid on plaanis arendada. Püüame omalt poolt n-ö töös olevaid projekte inimestele tutvustada. Tahame korraldada töötajatele jõulupeo, oleme korraldanud tootmistöötajatele eraldi väljasõite, suvepäevi jne. Kalevi ja Felixi rahvaga me koos näiteks suvepäevi korraldama ei hakka, sest nendel ettevõtetel on erinev keskkond, erinev kultuur, erinev asukoht. 

Kindlasti töötab Felixis pensionieale lähenevaid inimesi, samas on Põltsamaal tööealisi küllaltki vähe. Kas Te ei näe siin edaspidi tööjõuga ette tulla võivaid probleeme?

Kurgi- ja kõrvitsahooajal on siia juurde tarvis 150 inimest. Peab tunnistama, et seda lisatööjõudu leida oli päris keeruline. Pealegi on siin olemas ka konkureerivaid tööandjaid ning kindlasti on Põltsamaal inimesi, kes käivad mujale tööle. Esmalt tahaksime pakkuda tööd kohapeal elavatele inimestele. Kui aga tootmismahud kasvavad ja kohapeal pole piisavalt tööjõudu, siis tuleb meil hakata mõtlema tootmisprotsesside automatiseerimisele. Teisisõnu: peame hakkama valmistama sellist masstoodangut, mis nõuab vähem töökäsi.

Tahaks küll loota, et ikkagi leiame siit töötajad, kelle abiga kurk ja kõrvits töödeldud ning purki pandud saab. Selline variant on kasulik nii kohalikule kogukonnale kui ka ettevõttele. Spetsialistide osas oleme leidnud tööjõudu noorte hulgast, kes kõik ei ole Põltsamaa elanikud. Meile käiakse tööle näiteks Tartust. Lihttööjõu leidmisega peame uuel aastal veel tõsiselt tegelema. 

Millistes tootmislõikudes oleks kasulik automatiseerimine ette võtta?

Me teeme praegu siin ka mitte suurt lisandväärtust andvat tööd, kus keegi näiteks surub purki pandud materjali natuke allapoole või lisab sinna veidi marinaadi. Selline töö võiks edaspidi olla  automatiseeritud. Sealt vabanevaid töökäsi saaksime siis kasutada hoopis kurkide purkipanemisel või mõne muu tööoperatsiooni juures. Siit ei tasu järeldada, et meil edaspidi töötajaid vähem tarvis oleks, pigem on meil  neid puudu. 

Siin ei tööta juba mitme aasta jooksul õunamahlapress. Kas kohapeal enam õunamahla pressida ei tasu ning kas samas jätkatakse õunamahla tegemist endises mahus?

Paraku pole Eestist võimalk saada nii suurt kogust õunu, et seda pressi töös hoida. Päevas oleks selleks vaja 50 tonni õunu. Mahlade tootmine on hoopis edasi arenenud ja me oleme mahlasid turule järjest juurde toonud, ehkki need on valmistatud kontsentraadist. Päris kodumaistest õuntest tehtud mahl oleks kindlasti huvitav toode, aga kohapeal pole selle valmistamiseks piisavalt õunu.  

Kas on plaanis Eestis hästi tuntud ja hea mainega veine edasi toota? On see kasumlik tegevus või pigem emotsionaalne ja ettevõtet hästi reklaamiv tootmisvaldkond?

Kindlasti on veinitootmine ühelt poolt väga emotsionaalne teema, kaasa arvatud veinikultuur. Ja Põltsamaal on väga pikk veinitootmise traditsioon, Põltsamaa on ju ka veinipealinn. Olen kinnitanud ka Põltsamaa linnapeale, et niikaua, kuni on meie võimuses siin veini toota, me seda teeme.

Oktoobris said siin käima uued alusveinid. Veini tootmisel on küsimus meie jaoks selles, millises turunišis me peaksime tulevikus tegutsema, kas peaksime pühenduma laua- või dessertveinide tootmisele. Me lähtume veini tootmisel sellest, et Põltsamaa veinid on selle paiga kaubamärk ja Põltsamaa lossihoovis asuv veinikelder on arvestatav turismiatraktsioon. 

Eelmine Põltsamaa Felixi juhtkond toetas tugevalt Põltsamaa linna ja piirkonna ettevõtmisi. Kas kavatsete seda  jätkata?

Kindlasti tahame me järgida sama joont. Põltsamaa puhul on ju kõige olulisemad kohalikud tegevused. Siin asuvad ka Felixhall ja kardirada, mille toetamist me jätkame, samuti tahame õla alla panna kohalikele spordi- ja kultuuriüritustele. Meil on tekkinud ka paar mõtet, kuidas Põltsamaa Felixi kaubamärgiga üle Eesti nähtav olla. Felixi toetus kohaliku elu edendamisele jääb kindlasti alles. 

Olete öelnud, et kakaouba hakkab maailmas järjest vähemaks jääma. Miks? Kui tõsine see probleem on ja kuidas see šokolaadi tootmist mõjutab?

Tegelikult on teada, et kakaoistandusi ei uuendata. Farmeritel lihtsalt ei ole kasulik kakaopuuistandusi rajada, sest nad ei teeni selle pealt piisavalt. Pigem panevad nad praegu kasvama kautšukipuud või muid taolisi puuliike, millega on kiiremini võimalik raha teenida. Kakaotoorme hind kerkib lähema kümne aasta jooksul kindlasti oluliselt. Arvan, et kakaost valmistatavatest toodetest saab tulevikus luksuskaup. Sellise hinna eest, nagu me praegu šokolaadi ostame, seda tulevikus enam kindlasti osta ei saa. Ma pakun, et kakaost saab luksuskaup aastaks 2050.  

Teadaolevalt on Teil plaanis teatud muutused ka ettevõtte hoonete osas. Millised need on?

Kaks aastat tagasi on siin algatatud detailplaneering, kus juba eelmine juhtkond seadis eesmärgiks vabaneda mittevajalikust kinnisvarast. Me tahame edaspidi vabaneda lossikompleksi poolses krundi servas asuvatest garaažidest, samuti klubihoonest ja praegusest kontorihoonest. Seetõttu on meil plaanis eraldada kinnistud ja panna ühele kinnistule jäävad hooned müüki. Kontori tahame üle viia praegusse veinimajja. Oleme otsimas partnereid, kellele neid hooneid müüa. Hiljemalt suveks tahame siit kontorihoonest veinimajja ümber kolida.  

Linna biopuhastis on olnud teatud perioodidel mureks Felixis tekkiva heitvee suured kogused. On selles osas muutusi loota?

Just praegu on käsil heitvee eelpuhasti paigaldamise lõpetamine. Meile on keskkonna säästmine väga oluline. Me investeerime eelpuhastisse, kus tööstusest tulevad heitveed eelnevalt puhastame. Need tööd peaksid lõppema käesoleva aasta lõpus või tuleva aasta alguses. See läheb ettevõttele maksma umbes 450 000 eurot.

Kas Tallinna ja Põltsamaa vahet sõitmine Teile väsitav ei ole?

Mul kulub Tallinnast siia sõiduks tund ja viisteist minutit. Pigem on erinev kahe ettevõtte mastaap. Põltsamaa on ju väikelinn, Tallinn  hoopis suurem keskkond. Käin Põltsamaal iga nädal. Meil on juhtkonnas nii kokku lepitud, et ühel nädalal toimub juhtkonna koosolek Kalevis, järgmisel nädalal peetakse nõu Põltsamaal. Infovahetus on meil tihe ja keskastme juhid on siin iga päev kohal. Füüsilist vahemaad silmas pidades siia käimisega probleeme ei ole. 

Kas te võite kinnitada, et Põltsamaa Felixit siit näiteks Tallinna, kuhugi Kalevi lähedusse ümber ei kolita? Võib-olla annaks sellisel juhul veelgi nende ettevõtete efektiivsust tõsta?

Ega asukoht tootmist mõjuta. Pigem on küsimus selles, mis on need toormed, mida me tahame Felixis töödelda. Need on ikkagi eestimaised.  Kontserni juhtkond soovib suurendada seda tootmise osa, mis annaks lisaväärtust siinsele toormele ja mida saab müüa Soomes, Rootsis ning ka Venemaal. Mitte kellelgi pole mingisugust paani Felixit kinni panna või mujale kolida. Tegelikult on hoopis plaan Felixi tootmismahtu suurendada. Põltsamaa Felix on väga heal järjel ettevõte, teenib kasumit ja ettevõtte ekspordi osakaal on väga kõrge. Tegelikult saame me ju siin madalama tööjõukuluga toota kui Tallinnas, mistõttu siia võiks hoopis tootmist juurde tuua. 

Olete ka Kalevisse suuri investeeringuid teinud. Milliseid nimelt, ja mida need ettevõttele ning tarbijale tähendavad?

Oleme viimastel aastatel investeerinud Kalevisse pea kümme miljonit eurot ja eks tulemus on ka tarbijale näha. Avasime hiljuti Kalevis uue šokolaadi valamise liini, kus on võimalik toota assortiikomme, täidisega šokolaaditahvleid, täidisega batoone. See läks maksma umbes 3,5 miljonit eurot. Aastal  2012 avasime uue šokolaadiköögi, mis läks samuti maksma 3,5 miljonit eurot. Ma võin kinnitada, et kõik Kalevist tulevad šokolaaditooted on maailmatasemel, uute seadmete paigaldamine avab Kalevile tohutult tootearendusvõimalusi. 

Siin on tööle asunud tehase juht. Millised on tema ülesanded?

Varem oli siin ametis tootmisjuht, kes vastutas ainult tootmisvaldkonna eest. Praegu on struktuuri muudetud  ja tööle on võetud tehase juht, kelle vastutusala on laiem kui ainult tootmine. Tema korraldada ja jälgida on nii tootmisprotsess kui ka sellega seotud tehnika ning tehnilised hooldusprobleemid. Tehase juht vastutab mitte ainult tootmisliinide eest, vaid kõige  eest, mis on seotud hoones toimuvaga, samuti kinnistuga, kus tootmishoone asub. Ka Kalevis on samasugune tehase juht olemas. Varasem tootmisjuht ei vastutanud tehnika, selle hoolduse, kinnistu ega muu taolise eest.

Kas praegu võib öelda, et kahe ettevõtte liitmisest on juba teatud sünergia tekkinud ja efektiivsus kasvanud?

Kindlasti annab kahe ettevõtte liitmine sünergiat, millest tekivad uued tootearendused, uued mõtted tootmise efektiivsuse tõstmiseks. Juba praegu on näha, et kulude pool on vähenenud ja efektiivsus on kasvanud. Esimesed märgid näitavad kindlalt seda, et kahe ettevõtte ühendamine on andnud väga positiivse efekti.  

Kindlasti on Teil alates juunikuust olnud väga palju tegemist, sest peate üheaegselt tegelema kahe ettevõtte juhtimisega. Kas kõige selle kõrval ka pereelule piisavalt aega on jäänud? 

Ikka on jäänud. Minu jaoks on tähtsamaks muutunud aja juhtimine. Ilmnenud on ka tõsiasi, et kõigile asjadele ei saa ma enam jah öelda. Prioriteedid peab hoolega läbi mõtlema.  Mõnest vähem tähtsast asjast tuleb lihtsalt loobuda või see kellelegi teisele delegeerida. Kõige selle kõrval tuleb tingimata ka pereelu jaoks aega leida, sest ilma töö- ja eraelu tasakaaluta ei ole tulemusliku töö tegemine võimalik. Mu pereliikmed  küsivad hommikuti, millises Eesti piirkonnas ma ühel või teisel päeval tegutsen või et ehk olen hoopis mõnes välisriigis, näiteks Soomes või Lätis. Ma tunnen ennast hästi ja arvan, et saan oma ülesannetega hakkama.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus