Pelgalt üldistest ja igapäevastest EL alastest teadmistest jääb tihti töös või põhjalikemates aruteludes väheseks. Majandust, õigust, politoloogiat ja avalikku haldust kombineeriv Euroopa õpingute magistriprogramm sobib laiapõhjaliseks täiendhariduseks seetõttu ideaalselt.
Tasakaalus mitmekülgsus
Haridus- ja teadusministeeriumi struktuurifondide osakonna juhataja Birgit Lao alustas aasta tagasi selles programmis, et saada nii majanduse kui poliitika valdkonnas ELi puutuvaid lisateadmisi. “Kuna olen eelnevalt õppinud õigusteadust, siis oli minu jaoks väga sobilik, et õppekava tugineb kolmandikus EL õiguse valdkonnale. Viimaseks ning mitte vähem oluliseks pean vajadust ennast erialaselt täiendada ning ehk ka oskamatust mitte enam üliõpilane olla,? on Birgit tudengistaatuse üle rõõmus.
Käesoleval sügisel Euroopa õpingute magistriõppesse astunud konsultant ja Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse liige Jaan Urb valis Euroopa õpingud, sest just see õppekava tagab piisava laiapõhjalisuse ning teadmisi igast valdkonnast. “Usun, et saan vajalikud teadmised teemade kohta, millega praegu rahvusvahelises noorsootöös tegelen ning tulevikus edasi arendada kavatsen,? kommenteeris Jaan Urb erialavalikut.
Aitab arenguid mõista
Peamine Euroopa õpingute magistriprogrammi pluss on ELis toimuvate poliitikate vahetu tundmaõppimine, ehk kuidas vastavad poliitikad on välja kujunenud. Taanist pärit välislektor Euroopa Kolled?is Kristian Lau Nielsen kinnitab tudengite sõnu: “Euroopa Kolled?i õppekava võimaldab lisaks kokkupuudet ka EL ajaloolise kujunemise, liikmesriikide võrdluse, välissuhete ning teaduslike uurimismeetoditega. Selline teemade mitmekesisus annab võimaluse tegelda ühe valdkonnaga uurimisega süvitsi ning tagab ka vajalikud taustteadmised igapäevatööks.?
Ühiskonnas on piisaval hulgal oskajaid-teadjaid ükskõik mis teema jaoks ning EL ei ole midagi eraldi seisvat, vaid on pigem kõikidesse eluvaldkondadesse põimunud ühisosa. Ühiskond on omavahel seotud ning Eesti ei ole suletud süsteem, kus meie kaubandus, tööstus või haridus oleksid muust Euroopast ära lõigatud. Eesti on osa ELst ning kõik, mis toimub liidu tasandil, mõjutab meie igapäevaelu ning mil iganes võiks olla vaja ELi ja selle mõjusid hinnata, tulevad taustateadmised igati kasuks.
Nagu igal elualal, ei pea kõik olema eksperdid ega magistrandid. Meil pole vaja, et kõik peaksid teadma kõike ning loomulikult ei saa ka kogu ELi toimimisvaldkondadega keegi korraga kursis olla. Küll aga on lihtsam anda hinnanguid ja kommentaare, kui põhiteadmised EL kujunemisloost ning mõnest poliitikavaldkonnast on põhjalikumalt selgeks tehtud.
ULRIKA HURT,
TÜ Euroopa Kolled?
