Euroopa Pimedate Liit andis 27. oktoobril oma 8. üldassambleel Türgis Antalyas teada punktkirjaesseede konkursi tulemused.
Peaauhinna, Ootsuki auhinna, pälvis Milan Djuric Serbiast. Silmapaistva töö auhinnad said kaks osalejat – Marco Aurélio Maltez Branco Portugalist ja Jarmila Hochsteigerova T?ehhist. Suurepärase töö auhindu oli neli. Ühe neist pälvis ka eestlanna. ?Punktkiri on kui mäng, mis aina täieneb,? alustas ta oma võistlustööd.
4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja, prantslase Louis Braille sünniaastapäeval, tähistatakse paljudes riikides punktkirjapäeva. Eestis on seda tehtud alates 2004. aastast.
Tänavu rahvusvahelisel punktkirjapäeval kuulutas Euroopa Pimedate Liit välja punktkirjaesseede konkursi Euroopa võistluse. See on ülemaailmne algatus, mida toetavad Onkyo ja Tenji Mainichi – kaks aktiivselt punktkirja edendamisega tegelevat Jaapani ettevõtet.
Kokku kirjutati 19 riigis üle 130 töö
Esseekonkursile oodati töid teemal ?Punktkirjaoskus muudab minu eluviisi?. Osalejatel paluti oma kogemuste põhjal kirjutada, kuidas punktkiri neid aitab ja nende elu paremaks muudab. Tööde lubatud pikkus oli tuhat sõna pluss hälve sada sõna.
Euroopa pimedate kogukonnas oli huvi punktkirjaesseede konkursi vastu suur – kokku kirjutati 19 riigis enam kui 130 tööd. Iga rahvuslik pimedate organisatsioon võis Euroopa ?üriile esitada kuni viis võistlustööd. Osalenud riikidest saadeti lõppvalikuks 61 tööd. Korraldajad nentisid, et esseede kõrge kvaliteedi tõttu ei olnud Euroopa ?üriil valiku tegemine lihtne.
Eesti punktkirjakasutajad võtsid konkursist elavalt osa. Võistlustöid oli üheksa. Kirjutasid igas eas autorid, kõik täiesti pimedad inimesed.
Kõige noorem osaleja oli 9-aastane Mirjam Liivak, kes õppis sel ajal Emajõe Kooli 3. klassis. Oma mõtteid panid kirja ka tema koolikaaslased ? siis 11. klassis õppinud Gerth Jaanimäe ja Mari-Liis Täht, samuti tõlgiks ja massööriks õppinud tallinlane Allan Vibur ning Põhja-Eesti Pimedate Ühingu infolehe ?Kuukiir? toimetaja Mirja Kapanen.
Konkursil osalesid usinad punktkirjakasutajad Jelena Kudrja?ova ja Heidi Muhhina, kes õppisid selle kirja selgeks praeguses Emajõe Koolis eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. Võistlustöö saatis Läänemaal Kullamaa vallas elav Henn Kungla, kes on varem üllitanud jutukogu ning mitmeid artikleid. Raadioviktoriinide sagedase vastaja, tallinlanna Talvi Viinapuu lapsepõlvemälestustesse on jäänud aga sõja-aastad.
Eelvaliku tegi Eesti ?ürii
Kõik võistlustööd olid optimistlikud, kuid igaüks autorile omaselt eripärane. Esseedes kirjutati tunnetest, mis kaasnesid nägemise kaotusega, ja sellest, kuidas niisugusest raskest löögist üle saada püütakse. Kirjutati punktkirja õppimisest ja selle kasutamisest ning kutsuti saatusekaaslasi punktkirja õppima.
Eelvaliku tegi ?ürii, kuhu kuulusid Eesti Pimedate Liidu, Tartu Emajõe Kooli ja Eesti Pimedate Raamatukogu esindajad. Eesti Pimedate Liit saatis Euroopa ?üriile inglise keelde tõlgituna Mirja Kapaneni, Jelena Kudrja?ova, Henn Kungla, Mirjam Liivaku ja Allan Viburi tööd.
Kõik üheksa võistlustööd avaldati Eesti Pimedate Liidu tavakirjas infolehes ?Valguse Kaja?. Seda on võimalik lugeda ka kodulehelt www.pimedateliit.ee. Eesti Pimedate Raamatukogus on infoleht trükitud punktkirja ning jõuab peagi ka helikassettidele salvestatuna nägemispuudega lugejate-kuulajateni.
Esseekonkursi Eesti voorust tehti kokkuvõtteid 24. oktoobril Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus toimunud nägemispuudega lugejate konverentsil. Emajõe Kooli õpetaja Pille Toome selgitas, kuidas suudavad lapsed, kes ei ole kunagi näinud, kirjutada jutte ja luuletusi nagu nägijadki. Mirjam Liivak esitas kuulajatele oma äsja valminud sügisluuletuse.
Priit Kasepalu,
esseekonkursi Eesti ?ürii esimees
