Euroopa riigid hoiavad väga kiivalt seda, mis neil on ? näiteks itaallased oma juustu ja parma sinki. Paljud eestlased ei pea ehk parma singist suurt lugu, sest oleme harjunud keedusingiga. See ei tähenda aga, et neid tooteid ei peaks edendama.
Riigid kaitsevad oma iseärasusi suure hoolega.
Rahvusvahelistumisega samal ajal oleme hakanud üha enam mõtlema selle üle, mis on meie oma, mille poolest eristume. “Ega seda väga palju olegi. Eesti vein on väga ainulaadne. Puuvilja-marjaveinide tootmisega sellisel kujul, nagu meie siin teeme, tegeldakse veel Leedus ja vähesel määral Soomes,? tunnistas Põltsamaa Felixi juht Anti Orav. Õunaveine tarbitakse samas ka USAs.
Leedukad on mõne koha peal ajanud väga selgelt tugevat protektsionismipoliitikat ning kaitsnud seda, mis neil on.
“Ma ei ole liberaliseerimise vastu. See oli väga hea ja tegi meid tugevaks. Leedukad virelevad tänu protektsionismile siiani väga mitmel pool. Kuid mitmel pool on oma eripära kaitsmine vajalik ja Leedus on oma veini tööstus palju parema tervise juures kui Eestis,? tõdes Orav.
Eesti unustas suures ühinemistuhinas riigi eripära ja meile ainuomane jäi kaitseta.
HELVE LAASIK
