Plaan näeb ette eurole ülemineku 1. jaanuaril 2007
Kui kõik kavakohaselt läheb, krõbiseb meie taskutes juba ülejärgmisel aastal uus rahatäht – euro. Septembrikuu alguses kiitis valitsuskabinet heaks Eesti eurole ülemineku plaani, mis kirjeldab kõiki Euroopa ühisraha kasutuselevõtuks vajalikke ettevalmistustöid.
Tavainimene ei pea eurole üleminekuks tegema mingeid erilisi ettevalmistusi. Peaasi, et vaim valmis oleks. 1. jaanuaril 2007, see on päeval, millal ühisraha kastutuselevõtt on kavandatud, vahetatakse kontodel olevad hoiused automaatselt ümber eurodesse. Iga kodanik võib olla kindel, et tema varad rahavahetuse käigus ei vähene. Eesti kroon ei kaota vahetuse hetkeks oma väärtust ning pangakontode ümberarvestamine eurodesse toimub Eesti Panga ametliku kursi alusel ilma igasuguste piiranguteta. Ametlik kurss on fikseeritud ? 1 euro võrdub 15,6466 krooniga.
Rahavahetus on tehtud mugavaks
Vähimatki muret ei pea tundma ka kättejäänud kroonide pärast. Esiteks juba seetõttu, et Eesti Pank (mis pärast euro käibeletulekut kuhugi ei kao) vahetab kroone eurodeks piiramatus koguses sama kursiga ja ilma vahendustasuta tähtajatult. See tähendab, et kui te näiteks leiate oma elamu ümberehituse käigus aastal 2025 seinalaudade vahelt portsu sajakrooniseid rahatähti, pole ka siis nende eurodeks vahetamisega mingeid probleeme.
Erapangad teenustasuta rahavahetust igavesti endale lubada ei saa, kuid kokkuleppe kohaselt vahetavad nemadki kuu aega enne ja pool aastat pärast 2007. aasta 1. jaanuari ehk e-päeva kroone eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga ja tehingu eest tasu võtmata.
Kroonid võite rahumeeli ka poodi viia. Alates e-päevast kestab kaks nädalat vältav paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid. Kauplustes saab selle aja jooksul maksta nii kroonides kui eurodes, aga vahetusraha antakse tagasi eurodes. Kahe nädala pärast on euro juba ainus seaduslik maksevahend Eestis.
Nagu iga uus asi, nõuab ka uus rahatäht harjumist. Ehkki paljude reisimeeste jaoks on euro juba praegu sama omane kui Eesti kroon, oleks vastutustundetu ainult nende järgi malli võtta. Kaubanduskeskused avaldavad juba praegu hindu nii ühes kui teises vääringus, kroonides ja eurodes. Eurole ülemineku plaan aga lausa kohustab kõiki kaupmehi seda tegema nii kuus kuud enne kui kuus kuud pärast ?-päeva, see tähendab terve aasta jooksul.
Hindade näitamine kahes valuutas vähendab loodetavasti ka inimeste hinnatõusuhirme, aga mis veelgi olulisem ? see aitab takistada ettevõtetel ja teenusepakkujatel kasutamast eurole üleminekut hinnatõusu ettekäändeks.
Kõige levinum hirm ? hinnatõus
Hirmu hinnatõusu ees eurole üleminekul näib jagavat üsna suur osa elanikkonnast. Seda kartsid ka paljud praeguse euroala kodanikud. Kuid kui asja lähemalt uurida, siis näeme, et taolised hirmud on üsna alusetud.
2003. aastal avaldati Eurostati uurimus, kus analüüsiti hinnamuutusi rahavahetuse ajal paljudes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas nendes, kus eurot kasutusele ei võetud (Suurbritannia, Taani ja Rootsi). Ja mis selgus? Esiteks see, et euro tulekuga seostatav hinnatõus jäi euroalal üsna tagasihoidlikuks, jäädes 0,1-0,3 protsendipunkti piiresse. Teiseks aga ilmnes, et hinnad olid kasvanud ka eurost loobunud riikides. Järeldus oli ühene: hinnakasv toimus mitte niivõrd euro kui hoopis teiste tegurite mõjul. Põhjusi oli igasuguseid, sealhulgas hullulehmatõvest tingitud toiduainete hindade tõus, lisandunud aktsiisimaksud jne. Kõigel sellel polnud aga euro tulekuga mingit pistmist.
Tõsiasi on, et hinnad tõusevad tasapisi kogu aeg ja igal pool. See on majanduslik paratamatus. Praegu oleme me tunnistajaks kütusehindade tõusule, sest nafta hinnad maailmas on järsult hüpanud. See kergitab ka kõiki teisi hindu. Aga õnneks tõusevad samal ajal ka palgad. Ja Eestis on palgatõus alati hinnatõusu edestanud.
Euroala seniste kogemuste põhjal võib niisiis väita, et euro kasutuselevõtt iseenesest mingit hinnatõusu kaasa ei too. Et aga vaba turu konkurentsis riik hindu ei dikteeri, siis pole täielikult välistatud, et kaupmehed kasutavad eurole üleminekut hinnanumbrite suurendamiseks lihtsalt ära.
Valdav osa jaekaubandusettevõtteid muudab hindu sagedamini kui kord aastas. Teoreetiliselt on võimalik, et tavapärane hindade muutmine ja siltide vahetamine ühitatakse euro-hindadele üleminekuga ning selle varjus pannaksegi hinnale otsa. Hindade näitamine kahes vääringus aitaks sellist kiusatust kindlasti ohjeldada.
Arukas kaupmees eurole üleminekut kurjasti ei kasuta. Ta ei lisa oma kauba hinnale isegi neid ühekordseid kulusid, mis kaasnevad hinnasiltide vahetamise või muu taolisega. Kui ta seda teebki, peaks hind hiljem taas langema. Selge on aga see, et mida enam meedia ja avalikkus hinnamuutuste vastu huvi tunnevad, seda väiksem on võimalus, et kaupmees eurole üleminekust kasu lõikab.
Hinnataseme muutusi nii enne kui pärast ?-päeva jälgivad tähelepanelikult ka Tarbijakaitse amet ja Konjunktuuriinstituut, sellest avalikkust regulaarselt teavitades. Veelgi enam ? valitsus annab eraettevõtjaile eeskuju, ümardades maksude ja riigilõivude kroonisummad eurodesse allapoole ehk kodanikule soodsamas suunas.
Kroon hea, euro veel parem
Avaliku arvamuse uuringute kohaselt suhtub enamik eestlasi eurosse positiivselt. Mina isiklikult olen veendunud, et mida rohkem eurost teatakse, seda vähem leidub ka kahtlejaid. Tegelikult võib Euroopa ühisraha nimetada üheks edukamaks projektiks üldse, mis kunagi on käivitatud.
Ma ei räägi siin üksnes mugavusest reisimisel või vahetusega seotud riskide ja kulude puudumisest euroalaga ühinemisel, vaid ka vähem teadvustatud eelistest nagu näiteks madal laenuintresside tase, mis teatud avansina enne euro kasutuselevõtmist on aidanud oma elamistingimusi parandada kümnetel tuhandetel perekondadel. Kui Eesti teataks otsusest eurost loobuda, tõuseks laenuintressid kiiresti.
Euro on maailmaraha. Ja riik, kus kehtib raha, mida ka mujal hästi tuntakse, on teistega võrreldes tunduvalt soodsamas olukorras. Ühinemisel Euroopa Liiduga kasvas plahvatuslikult Eestit külastavate välisturistide hulk. Välisinvestorite huvi oli hakanud suurenema juba varem koos Eestis teostatavate majandusreformidega. Euro suurendaks meie usaldusväärsust veelgi.
Muidugi võib mõista teatavat kurbust Eesti krooni kui oma rahvusliku sümboli suhteliselt lühikese eluea pärast. Kuid meeldib see meile või mitte, krooni näol on tegemist oma rahaga vaid tinglikult, sest see on algusest peale olnud seotud jäiga kursi alusel teiste valuutadega ? alguses Saksa marga, hiljem euroga. Teiste sõnadega võib öelda, et meil juba ongi kasutusel ühisraha, kuigi on veel praegu rahvuslikus vormis ja väljaspool Eestit ei kehti.
Faktid:
Euro võetakse Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2007 (?-päev)
?-päeval vahetatakse pangakontodel olevad hoiused automaatselt ümber eurodesse Eesti Panga ametliku kursi alusel ? 1 euro = 15,6466 Eesti krooni
Eesti Pank vahetab kroone eurodeks ametliku kursiga piiramatus koguses tähtajatult ja ilma teenustasuta
Erapangad vahetavad kroone eurodeks kuu aega enne ja 6 kuud pärast ?-päeva Eesti Panga ametliku kursiga ja ilma teenustasuta
Ajavahemikul 1.-14. jaanuar 2007 on kroon ja euro sularahas võrdväärsed maksevahendid
Kauplused avaldavad kuus kuud enne ja kuus kuud pärast ?-päeva hinnad nii kroonides kui eurodes
Maksud ja riigilõivud ümardatakse eurole üleminekul inimesele soodsamas suunas ehk allapoole
Valitsus jälgib tähelepanelikult hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut, teavitades sellest avalikkust regulaarselt.
VILLU KÄND,
Riigikantselei Euroopa Liidu teabetalitus
