Euro saadik Tunne Kelam: Eesti maine ei ole maailmas kannatada saanud

 Küllap mäletavad paljud aega, kui meil oli võimalus esimest korda europarlamenti saadikuid valida. Üks staažikamaid ja kindlasti ka tuntumaid europarlamendi Eesti saadikuid, kes taas kandidaadina valimisvõitlusse astunud, on Tunne Kelam.


Miks otsustasite juba neljandat korda järjest europarlamenti kandideerida?

„Eesti peab kindlasti esindatud olema europarlamendi kõige suuremas fraktsioonis Euroopa Rahvaparteis. Suurde fraktsiooni on oluline kuuluda seetõttu, et seal kõlab meie hääl mitu korda tugevamini kui väikeses fraktsioonis. Näiteks liberaalide partei, kuhu Eestist kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond, on Euroopa Rahvaparteist kolm ja pool korda väiksem. Eestile on väga vajalik, et meie saadikud oleksid esindatud kõigis suuremates fraktsioonides.”

Kas Euroopa Rahvapartei võiks ka seekord parlamendivalimised võita?

„Vähemalt küsitlused nii tõepoolest ennustavad.”

Kuidas rahvas Euroopa Liitu suhtub ja Euroopas aetavast poliitikast aru saab?

„Eks see küsimus tõstatub kõikides EL-i liikmesriikides. Küsitlused näitavad, et rohkem kui kaks kolmandikku inimestest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu. EL-i kuulumine on meie stabiilsuse, rahu ja heaolu kasvu peamine garantii. Euroopa riikide ühinemine tekitas paarituhande aastases Euroopa ajaloos olukorra, kus sõdasid enam ei ole. Tekkinud ühendusse võeti vastu ainult demokraatlikud riigid, kes saavad oma valitsusi vabalt vahetada.”

Millised on olnud teie konkreetsed ülesanded europarlamendi töös?

„See ei ole nii lihtne, et saadik läheb kohale ja valib endale meeldiva tegevusvaldkonna. Minul läks viis aastat, et saada väliskomisjoni täisliikmeks. Olen olnud kümme aastat väliskomisjoni, julgeoleku ja kaitsealade komisjonide täisliige.

Esimese perioodi jooksul tegutsesin regionaalarengu komisjonis. Seal algatasime strateegia Läänemere-äärsete riikide jaoks, kes kuuluvad nüüd kõik Euroopa Liitu, välja arvatud Venemaa. Läks veel kaks aastat ning liikmesriigid kiitsid selle strateegia heaks.”

Kui tõsiselt väikeriikidega europarlamendis tegelikult arvestatakse? Või on nii, et suured ajavad seal oma asja ja väikesed oma?

„Ei ole ühtegi kohta mujal maailmas, kus väikeriigid oleksid nii heal positsioonil kui Euroopa Liidus ja Parlamendis. Nii Euroopa ülemkogus kui ka nõukogus on igal liikmesriigil võrdne hääl. Väikestel riikidel on võimalus blokeerida otsuseid, mis neile ei meeldi. Kõik riigid on võrdselt esindatud ka Euroopa Komisjonis. Suurtel riikidel on oma probleemid ja nemad vajavad nende lahendamisel samuti liitlasi. Tihti on neil vaja väikeriikide hääli selleks, et oma eesmärgid ellu viia.”

Kes võiks olla Euroopa Komisjoni järgmine president?

„Tavapärase praktika järgi peaks see olema parlamendivalimised võitnud erakonna juhtkandidaat. Euroopa Rahvaparteil on selleks inimeseks Manfred Weber, sotsiaaldemokraatidel Frans Timmermans. Euroopa Komisjoni tulevane president otsustab, kellest saavad Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Komisjoni liikmeid ehk volinikke on 27, lisaks president. Praegu ei ole veel teada, kas Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust või mitte.”

Kuidas muudab Euroopa Liitu Suurbritannia võimalik lahkumine?

„See on suur probleem kõikidele. Hea on, et Suurbritannia ei lahku NATO-st. Brittide lahkumine liidust tähendab mõlemapoolset kahju. Kuid mulle tundub, et Suurbritannia EL-ist lahkumise saaga on võtnud teistel liikmesriikidel ära soovi liidust lahkumise peale mõelda. Suurbritannia lahkumise protsess näitab selgelt ära, kui keerukas see probleem tegelikult on.”

Mis saab siis, kui peale hetkelist tagasilööki hakkab Inglismaal peale lahkulöömist hoopis paremini minema?

„Inglismaal ei saa paremini minna ilma ühisesse kaubandustsooni kuulumata. Kaasaegses maailmas pole ükski Euroopa riik suurriik. Suur saab olla ainult tänu kokkukuulumisele. USA, Hiina, India on suurriigid ja ka Brasiilia liigub selles suunas. Selleks, et Euroopa riigid saaksid maailma mastaabis olla tõsiseltvõetav jõud, peavad nad kuuluma kokku. Inglismaa Euroopa Liidust lahkulöömise näol mingit eelist ei saa.”

Kas parempoolsed võiksid viie aasta pärast Euroopa Parlamendis enamuse saada?

„Hetkel see küll nii ei paista. Praegusest parempoolsete kolmest kuni neljast fraktsioonist pole ükski kuigi suur. Pealegi on nad väga vastandlikel positsioonidel, näiteks Venemaad silmas pidades. Seda kirjut kooslust vaadates ei teki usku, et nendest võiks viie aasta pärast võimu ülevõtjad saada.”

Kas pole ohtu, et Euroopa Liit võib laguneda?

„See ei ole praktiliselt võimalik, ehkki ohud on olemas nii paremal kui ka vasakul tiival. Lõunapoolsed riigid Kreeka, Portugal, Itaalia, Hispaania saavad eriti suuri toetusi. Ilma nendeta nad aga hakkama ei saa. Itaalia on praegu väga raskes majanduslikus olukorras. Nii äärmus pahem- kui ka parempoolsed hääletavad pooltel hääletustel täpselt ühtemoodi.”

Kas EL-is toimunud muudatusi silmas pidades peaks rahvas uuesti hääletama sinna kuulumise või mitte kuulumise üle?

„Absoluutselt mitte. Euroopa Liit on mõistuse ja koostöö liit, mis tagab rahu, stabiilsuse, rahvaste vahelise võrdse suhtlemise, lisaks finantsilise toetuse. Eesti on saanud liitu kuulumise perioodil toetusena enam kui kümme miljardit eurot. Kust me selle raha muidu võtnud oleksime? Meie huviks peaks olema hoopis uued riigid EL-i aidata. Kunagi võiks ka Ukraina Euroopa Liitu kuuluda.”

Kas me oleme Euroopa Liidust saadud raha otstarbekalt kasutanud? Kas kiirelt vananevate külade rahvamajadesse, külaplatside korrastamisse jne paigutatud eurotoetused on õigesse kohta läinud?

„Muidugi on meil selles osas probleeme, näiteks lähestikku asuvatesse asulatesse rajatud ujulad, millele ei jätku kasutajaid. Need probleemid tulevad esile kõikjal moodsas erenenud ühiskonnas. Euroopa poolt vaadatuna oleme riigina ühed paremad eurotoetuste kasutajad.”

Kas Eesti maine on praeguse valitsuse tõttu maailmas kannatada saanud?

„Minu arvates küll mitte. Eestist palju hullemaid olukordi esineb erinevates riikides kogu aeg. Näiteks Itaalias või ka Kreekas. Sisemiselt mängis meil hoopis Reformierakond ennast ise suluseisu ja selle tulemusena moodustus praegune valitsuskoalitsioon. Koalitsioonilepingus mingeid äärmusi ei ole. Riigikogu valimised olid vabad ja usaldusväärsed ning mingit katastroofi siin ei ole.”

Mida tahaksite varsti valitavas Euroopa Parlamendi koosseisus ära teha?

„Meie seniseks saavutuseks võib pidada seda, et uued saadikud suhtuvad realistlikult Venemaasse ja sealt lähtuvatesse ohtudesse. Veel viisteist aastat tagasi ei tohtinud Venemaast halvasti rääkida. Tegelikult on Venemaa järjest halvema kuvandi loomisele kaasa aidanud Vladimir Putin, kes on aidanud muuta Venemaa peaaegu sõimusõnaks. Sanktsioonid Venemaa vastu peavad jätkuma.”

Kas te ettevaatavalt oleksite ka viie aasta möödudes valmis veelkord Euroopa Parlamenti kandideerima?

„Sel juhul tuleks mul püstitada vanuserekord, sest seal on oldud lausa seitse vahetust järjest. Meil siin on niisuguseid rekordeid liialt keeruline püstitada. Usun, et kui ma saan nii rahva kui ka kõrgemalt poolt signaali, et mind on veel mingiks tegevuseks vaja, siis kindlasti antakse selleks mulle ka jõudu. Käimasolevatel valimistel on minu jaoks tähtis, et saavutaksime seal laiaulatusliku ja proportsionaalse esindatuse.”

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus