Ettevõtjad, kas te raha ei tahagi?

Nädalavahetusel toimunud Eesti naiste tantsupidu suurendas Jõgeva elanikkonda vähemalt kaks korda. Neljapäevast alates külmalinnas olnud tantsijad ja pühapäeval siia tulnud külalised oleks heaks viisiks olnud, kuidas ettevõtjate elu märksa magusamaks teha.
Ettevõtete sotsiaalmeediaküljed jäid enamasti aga enneolematult suurele sihtrühmale tühjaks. Ei eripakkumisi, ei pikemaid lahtiolekuaegu, ei külaliste tervitamist. Kuid eeldatavalt 2000 pealtvaatajat, 4300 tantsijat oleks ju suurepärane võimalus iseendale reklaami teha?
See pole vaid külmalinna mure, vaid paljude väikelinnade oma. Võimalus kliente saada ja seeläbi käibenumbrit suurendada lastakse mööda külge maha joosta. Viise olnuks mitmeid, kas või pikemate lahtiolekuaegade näol. Rääkimata võimalustest turismisihtkohti tutvustada või kohalikku kraami mekkida anda. Tantsijad tõid elu ja sära, aga kas see ka külmalinna reede õhtu särama lõi – paraku mitte. Tõsi, elu vana koolimaja juures lokkas juba laupäevase pisikese laada poolest. Ent kesklinna seda melu sellisel kujul ei jõudnudki.
Väikelinnadel pole just kes teab kui suuri võimalusi enda reklaamimiseks. Kui suur pidu koduukse alla kätte tuuakse, tasub sellest kinni hakata. Seminaridest, ideekorjetest ja kokkusaamistest pärit ideid võiks just sellistel juhtudel viimaks rakendama hakata. Võimalusi ju ometi oli.