Katrin Rajamäe kinnitusel toimus ettevõtjate kokkusaamine juba viiendat aastat järjest, kuid Eesti osales seal esmakordselt. Peale võõrustajamaa Walesi, kelle ettevõtjaid oli kõige rohkem, olid veel esindatud Rootsi, Taani ja Hiina.
Väga hea korraldus
“Swansea maavalitsus ja ettevõtluskeskus korraldavad sellist üritust oma sõpruspiirkonna ettevõtetele, et nad saaksid omavahelisi suhteid arendada ja kogemusi vahetada,” rääkis Rajamäe.
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna meeskonnal oli Suurbritanniasse sõita soovivate firmade hulgast valides vaja silmas pidada sedagi, et sealpool oleks olemas potentsiaalne partner.
“Esialgu teavitasime sellest võimalusest kõiki, kuid vajadus osata inglise keelt, olla valmis välispartneritega suhtlema, samuti ka osalustasu, mis maksta tuli, seadis omad piirid,” selgitas Rajamäe.
Kui Jõgevamaal alustati võimalike osavõtjate otsinguid augustis, siis kogu üritust valmistati Swanseas ette kuus kuud. Jako Jaagu sõnul oli see eriti hästi korraldatud, tegevus toimus mitmeplaaniliselt ja keegi ei pidanud aega niisama surnuks lööma.
“Oma tüübilt jagunes kokkusaamine kolmeks. Oli messilaadne osa, kus olid esindatud kõik osalevad riigid. Oli võimalik laua taga kokkuleppeid sõlmida ja natuke vabamas õhkkonnas kohvi juua. Olid väga heal tasemel ettekanded, mis keskendusid sellele, kuidas ettevõtjatel oleks kõige lihtsam teha äri teise riigiga, millised on võimalikud ekspordiriskid ja kuidas neid maandada,” rääkis Jaagu.
Kurb, kui puid ei kasva
Jaagu ja Rajamäe võtsid Wales’i kaasa nelja firma esindajad.
“AS Fortum Termest ei asu küll otseselt Jõgevamaal, vaid hoopis Tallinnas, kuid on seotud Põltsamaa gaasitrassi projektiga,” selgitas Rajamäe.
Fortumi juhi, Wales’ist naasnud Riho Silla sõnul on Tallinnas vaid peakontor, ent soojusenergiat tootval ettevõttel, mis tegutseb kogu Eestis, on mitmeid harukontoreid ja üks neist, lõunapiirkonna keskus, asub Põltsamaal.
Lisaks puiduhakkel töötavatele katlamajadele on AS Fortum Termest huvitatud gaasitrassi rajamisest Jõgevalt Põltsamaale. Sild usub, et ehitus võib alata juba tuleval aastal.
“Lennates Wales?i üle Hollandi, mõtlesin, et on kurb, et seal ühtki puud ei kasva, et ka Inglismaal pole enam looduslikke metsi,” rääkis Sild. Seetõttu on tema sõnul palju mõistlikum põletada Venemaa gaasi ja jätta Eesti metsad kasvama.
Lennureisi võttis Sild ette kahel põhjusel. Esiteks soovis ta saada paremat kontakti Jõgeva inimestega kui tulevikupartneritega, samas tahtis ta näha, kuidas rikkamates maades energiaasjad on korraldatud.
“See oli üllatav, kuidas üks piirkond toetab oma ettevõtjaid,” iseloomustas Sild. “Töö oli väga hästi korraldatud. Meie viibisime seal vaid kaks päeva, kuid Wales?is arutati ettevõtluse arendamise probleeme terve nädal.”
Ürituse korraldajad olid koostanud põhjalikud bro?üürid, kus huvilised leidsid andmeid kõikide ettevõtete kohta. Nii tundis Fortum Termesti esindaja saabudes tema firma vastu kohe huvi mitu välispartnerit.
Sild kinnitas, et tal olid äärmiselt huvitavad läbirääkimised soojusenergiaga seotud firmadega.
Edasine sõltub ettevõtjatest
Siimustis asuva ASi Cobra Grupp juht Juhan Algus kinnitas samuti, et ärikohtumise korralduslik pool oli suurepärane.
“Olime teada andnud oma firma profiili ja korraldajad viisid meid kohe ehitusmaterjali tootvate firmade esindajatega kokku,” ütles Algus. Ta tunnistas, et tal oli küll viis ärikohtumist, kuid kas sellepärast kohe ostmiseks läheb, pole veel kindel.
“Meie jaoks on nende hinnad veel natuke liiga kõrged,” möönis Algus, kuid pidas kogu üritust äärmiselt kordaläinuks. Pealegi on nüüd kõik andmed kirjas ja inimesed näost näkku ära nähtud.
Külalistele tehti ka linnaekskursioone ja tutvustati kohalikke projekte. Viimastest kõige muljetavaldavam oli avaliku ja erasektori ühine arendusprojekt, mille tulemusena kerkib vana ja mahajäetud tööstuspiirkonna asemele täieliku infrastruktuuriga kaasaegne elamukvartal.
Jako Jaagu kinnitusel oli ettevõtjate kokkusaamine oma vormilt parim näide sellest, kuidas avalik sektor saab erasektorit aidata.
“Põhjaliku ettevalmistusega olid loodud ideaalsed tingimused ja nüüd on tegutsemisjärg meie ettevõtjate käes. Edasine sõltub sellest, kuidas nad pakkumisi ja kontakte ära kasutavad,” kinnitas ta.
JAANIKA KRESSA
