Jõgeval Betti Alveri muuseumis selgitati möödunud kolmapäeval välja Jõgevamaa paremad õpilasetlejad. Viis noort sõnakunstnikku esindavad meie maakonda õpilasetlejate riigikonkursil, mida peetakse homme Kuressaares.
Jõgevamaa etlejate konkursile on juba aastaid heaks “koduks” olnud Betti Alveri muuseum. Seekord kogunes sinna 25 sõnakunstihuvilist noort kümnest koolist: Kuremaa ja Siimusti lasteaed-algkoolist, Jõgeva, Laiuse, Maarja ja Tabivere põhikoolist ning Jõgevamaa gümnaasiumist, Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumist ja Põltsamaa ühisgümnaasiumist. Etteasteid hindasid Kristiina Oomer Eesti Harrastusteatrite Liidust, Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatritudeng, Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja vilistlane Karl Sakrits.
Nende töö polnud, teadagi, lihtne, sest etlejate sooritusi pole võimalik meetrite või sekunditega mõõta, nagu spordis. Noorimas (4.-6. klass) ja vanimas (10.-12. klass) vanuserühmas ühtainust peapreemia saajat välja selgitada ei suudetudki, vaid anti see kahele võrdväärselt heale etlejale. Nii et kolme vanuserühma peale anti välja viis peapreemiat ja kõigil selle saanutel on võimalus esindada Jõgevamaad Saaremaal toimuval riigikonkursil. Lisaks peapreemiatele anti aga välja kolm eripreemiat.
“Positiivne oli see, et kõigil esinejatel oli tugev hääl ja hea diktsioon,” ütles žüriiliige Ene Sööt. “Proosapala esitamine tuli enamikul paremini välja. Luulet lugedes hakati kohati kiirustama ega toodud mõtet välja. Aga luule esitamine ongi keerulisem.”
See, mis paremaid headest eristas, oli Ene Söödi meelest lugeja ja teksti kooskõla, st see, kui lugeja teadis, millest räägib, ja suutis publikut haarata.
“Kui esitus on vahetu ja emotsionaalne ning õpilase silmad säravad, siis jääb see meelde ja tekitab ka kuulajas emotsiooni,” märkis Ene Sööt ja tõstis esile Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi, kust oli väljas ühtekokku viis etlejat, kellest kaks saadeti ka edasi riigikonkursile.
Stiilne esitus
Üks neist, gümnaasiumiastmes konkureerinud Ingel Liis Hedgren Haljas, esitas Kristiina Ehini luuletuse “Kuldnaine” ja see kõlas Ene Söödi meelest väga küpselt. 7.-9. klassi vanuserühmas peapreemia saanud Ethel-Meriel Soodla leidis aga publikuga kohe kontakti ja tema siiras esitusviis köitis kõiki. Siimusti lasteaed-algkooli tüdruk Arabella Leego (tema oli üks noorimas vanuserühmas peapreemia saanuid) sai Ene Söödilt kiita selle eest, et oli kleidi ja soengu valikul arvestanud teksti sisu.
“See oli väga stiilne esitus,” ütles Ene Sööt.
Kristiina Oomer lisas, et kõik osalejad olid tegelikult tublid ja päev kujunes meeleolukaks. Omamoodi sündmuseks kujunes näiteks Jõgevamaa gümnaasiumi noormehe Sten Siiraku etteaste.
“Sten otsustas esimesena lugeda luuletuse, aga vaatamata sellele, et see tal ilmselgelt peas oli, tuli ootamatult sisse pikk mõttepaus. Selle asemel, et paanikasse sattuda, esitas Sten vahepeal proosapala ning läks seejärel luuletusega “teisele katsele”. Ja siis jõudis see tekst kuulajateni juba algusest peale erilise energiaga laetuna,” meenutas Kristiina Oomer. “Siit moraal: kui tekst on igas mõttes hästi omandatud ja sa tead, milleks lavale oled tulnud, saad olla publiku ees vaba ja tulla sujuvalt välja ka ootamatult tekkinud raskest olukorrast.”
Kujutlusvõime aitab
Sten Siirak sai ühe vanima vanuseastme peapreemiatest, noorimas astmes sai Arabella Leego kõrval teise peapreemia Laur Mägi Jõgeva põhikoolist.
“Laur võlus just oma proosapalaga. Proosatekstis tuleb tavaliselt ikka kirjeldada mingit kohta, tegevust või tegelast. Ja hea kujutlusvõime tuleb seda tehes alati kasuks. Lauril on see kujutlusvõime olemas,” ütles Kristiina Oomer.
Tema sõnul tuli noorematel etlejatel ette sedagi, et tekst oli lihtsalt hästi pähe õpitud, aga päheõpitud sõnade rääkimise asemel oleks laval vaja vahendada mõtteid. Tekstide valiku üle ei saanud tema arvates aga nuriseda. Oli vanu tuttavaid tekste, aga ka uuema eesti kirjanduse näiteid.
“Tore, et Jõgevamaal pole etlemine jäänud ainult tüdrukute alaks, vaid sellest huvituvad ka poisid,” sõnas Kristiina Oomer. “Samas oleks võinud osalejate arv suurem olla, eriti gümnaasiumiastmes. Maakondliku konkursi juhendis oli küll soovitus, et üht vanuseastet võiks ühest koolist esindada 1-2 õpilast, ent kuna gümnaasiume on maakonnas vähemaks jäänud, võiks gümnaasiumiastmele ses suhtes erandi teha. Nii oleks konkurents suurem ning rohkem häid luule- ja proosalugejaid saaks võimaluse end proovile panna.
Üksinda publiku ees seista ja end teistele arusaadavaks teha pole tegelikult üldse lihtne, vaid see on päris tõsine ettevõtmine. Ning kus seda veel proovida, kui mitte oma maakonna etlejate konkursil.”
Kristiina Oomer avaldas heameelt selle üle, et etlejate riigikonkursi enam kui veerand sajandi pikkune traditsioon endiselt kestab, vaatamata sellele, et nn universaalse konkursi kõrvale on tekkinud vendade Liivide, Anton Hansen Tammsaare, Lydia Koidula ja teiste loomingu esitamisele keskendunud konkursid.
ÕPILASETLEJATE RIIGIKONKURSI JÕGEVAMAA EELVOORU PAREMAD
Peapreemia saajad ja Jõgevamaa esindajad riigikonkursil:
4.-6. klass — Arabella Leego (Siimusti lasteaed-algkool, juhendaja Miina Lehtla) ja Laur Mägi (Jõgeva põhikool, juhendaja Lianne Saage-Vahur);
7.-9. klass — Ethel-Meriel Soodla (Palamuse gümnaasium, juhendaja Kerttu Maripuu);
10.-12. klass — Sten Siirak (Jõgevamaa gümnaasium, juhendaja Lianne Saage-Vahur) ja Ingel Liis Hedgren Haljas (Palamuse gümnaasium, juhendaja Tiiu Kirsimäe)
Eripreemia saajad:
4.-6. klass — Imre Nõmm (Pala põhikool, juhendaja Malle Sildver);
7.-9. klass — Karola Ilmjärv (Palamuse gümnaasium, juhendaja Tiiu Kirsimäe) ja Triin Kivisikk (Tabivere põhikool, juhendaja Liina Säinast).
RIINA MÄGI
