Et vaim püsiks ikka rõõmus

November oma kiiresti pimenevate päevadega ja rõskete öödega pole just eriline meeleolutekitaja, kuid õnneks ei lase meie rahva ergas vaim ennast sügiskaamosel alla suruda. Ka ringi hiiliv ja sümptomitetagi varitsev viirus ei suuda rahvast tubaseks konutajateks suruda. Avatakse rahvamaju, tunnustatakse tublimaid, korraldatakse spordivõistlusi, käiakse kontserdil ja teatris. Sageli istutakse saalis juba ohuteadlikult maskis, sest hoolimata pisukesest ebamugavusest saab ka nii ikkagi kõigest kaunist ja toredast osa.
Õnneks pole riik läinud kevadel nähtud teed ja veel hoidutakse rangetest liikumispiirangutest ja muudest karmimatest reeglitest. Inimesi tubadesse lukustama, nagu kevadel, ei kiirusta ükski ametnik ega ka minister. Mõningad piirangud küll kehtivad, kuid need on pigem leebed ja igati mõistlikud. Maski kandmine ja omavahel distantsi hoidmine ei peaks küll kellelegi ülejõu käivaks osutuma. Ja kuigi maskid pole eriti odavad, jagavad mõned kaubanduskeskused ja asutused neid lausa tasuta. Ja kui ikka ei leia, saab neid ka ise valmistada. Eakatel on vanadest aegadest marlimaski tegemise oskused kindlasti olemas, saavad noorematelegi häda korral õpetada.
Aeg pole praegu just lihtne, aga lausa nelja seina vahel istuda ja raadiost-teleris üles loetavaid nakkusnumbreid jälgida pole ka mõistlik. Haigus hiilib just siis ligi, kui lased endale stressi peale tulla. Seega – liigume iga päev värskes õhus, sööme tervislikult, tegeleme endale meeldivate asjadega, suhtleme pere ja sõpradega ning ei lase muremõtetel oma ööund segada. Sest pärast ööd saabub alati hommik ja rasked ajad lähevad mööda. Kindlasti lähevad.