Selles mõttes võime üsna lootusrikkalt tulevikku vaadata ? mullu sündis meil Eestis 857 last rohkem kui ülemöödunud aastal, peaaegu sama palju kui kümmekond aastat varem. Ma ei arva sugugi, et see on juhtunud üksnes tänu möödunud aastal kehtima hakanud vanemahüvitisele, kuid kindlustunnet noorele perele annab hüvitis kahtlemata.
Tänu sellele saab ema või isa peaaegu aasta rahulikult lapsega kodus olla, ilma et pere rahakott sellest kõhnemaks jääks. Ja päris kindlasti võidab sellest ka laps, sest kus mujal kui kodus ema-isaga võiks tal olla veel turvalisem.
Suured lapsed – suured mured
Kuid rahvasuu ütleb, et väiksed lapsed ? väiksed mured, suured lapsed ? suured mured. Suureks saada pole tõesti kerge. Ja ehkki kõrvalt vaadates sirguvad lapsed justkui märkamatult ning kõige väärtust ei saa mõõta rahaga, nõuab laste kasvatamine suuri kulutusi.
Seega on päris loomulik, et kui riik tahab tulevikus näha lojaalseid kodanikke, ei saa lastekasvatamise vastutusrikast koormat ainult vanemate õlule panna.
Rahvaliit on kõigis oma tegemistes alati väärtustanud peret ja lapsi, meie ettepanekul on rakendatud mõnigi peretoetus, viimati tulumaksuvabastus alates pere teisest lapsest. Sellepärast rõõmustame ka vanemahüvitise üle ? see on üks märke, et Eesti riik hoolib oma lastest.
Vanemahüvitise mõte pole ju ainult selles, et väärtustada vanemate tööd laste kasvatamisel ning korvata selle tähtsa tegevuse tõttu saamata jäänud tulu ? kaugem siht on pisutki tõsta eesti rahva lausa murelikuks tegevat iivet. Esimesed head märgid on igatahes juba olemas. Tore, et vanemahüvitise sisseseadmisel mõeldi ka nendele, kel enne lapse sündi kindlat sissetulekut ei olnud. Näiteks üliõpilastele, kes ei pea lapse sündi sellepärast aastate taha lükkama.
Vanemahüvitise maksmist pikendati
Nii kuidas riigi jõukus vähehaaval kasvab, saab ta ka laste kasvatamisel kord-korralt rohkem toeks olla. Praeguse valitsusliidu koalitsioonileping näeb ette pikendada vanemahüvitise maksmise aega kolme kuu võrra. Ikka selleks, et vanem saaks kauem kodus olla ja lapsel oleks parem kasvada.
Uue seaduse kohaselt pikendatakse vanemahüvitise maksmist lapse 14 kuu vanuseks saamiseni. 2006.aasta jaanuarist pikendatakse vanemahüvitise määramise perioodi kuni 455 päeva täitumiseni sünnitushüvitise määramisest. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et vanemahüvitise maksmise perioodi laiendatakse kõigile vanematele, kellel pole sünnitushüvitise määramisest möödunud rohkem kui 455 päeva.
Seega võib osal vanematel ? kelle hüvitise saamise õigus on enne 2006. a 1. jaanuari lõppenud ? terendada ees rõõmustav muutus, sest nende õigus hüvitist saada n-ö taastub nimetatud kuupäeval.
Tõepoolest, igati hea ja inimlik seadus! Tänased vanaemad mäletavad ju aegu, mil noor ema sai raha kaks kuud enne ja kaks pärast sünnitust, tööstaa?i katkemise hirmus sai kodus olla vaid aasta, ja polnud kellegi asi, kust sa sel ajal raha saad. Lapsel aga tuli aastaselt sõime minna… Kõigile, kes lapse kasvatamisest vähegi teavad, on selge, et ega aasta ja kolme kuust last veel lastesõime ei pane, kuid see samm ei jää kindlasti viimaseks.
Küll kord-korralt pikeneb ka hüvitise maksmise aeg ning see annab lapsevanematele kahtlemata kindlust, et riik ei jäta ses vastutusrikkas töös neid üksi. Parema elu poole saame liikuda ikka samm-sammult. Peaasi, et ühiskond oma lastest hoolib.
Margi Ein
Riigikogu liige, Rahvaliit
