Veebruari keskel Tallinna raekojas toimunud pidulikule üritusele, kus Põhja-Eesti regionaalhaigla ja sotsiaalministeerium tublimaid vereloovutajaid tänasid, kutsuti esseekirjutajate hulgast ainult Kadi kui peapreemia pälvinu ning anti talle seal üle hinnaline auhind ? sülearvuti. Seltskonna enamiku moodustanud doonorite hulgas ei pidanud ta end aga sugugi valge varesena tundma: ta on ka ise korduvalt verd loovutanud.
?Minu kirjatöö puhul loetigi kõige suuremaks plussiks seda, et olin kirja pannud vereandmisega seotud isiklikud kogemused. Mõned olid seevastu kirjutanud karma võlast ja muust sellisest abstraktsemast,? ütles Kadi. ?Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp ütles mulle, et kui ma pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinna õppima tulen, siis võiksin hakata n-ö doonorluse saadikuks noorte hulgas. Ettepanek on päris ahvatlev, seda enam, et kavatsen tõepoolest Tallinna õppima minna.?
Aveli kuulis seda, et ka tema auhinnalisele kohale tuli, Kadilt: Tallinnas oli kõik tulemused ette loetud. Paremad selgitati nii klasside kaupa kui ka üldarvestuses. XII klasside esikolmik nägigi välja Jõgeva-keskne: esimesel kohal oli Kadi, kolmandal Aveli ning nende vahele mahtus Miina Leemets Tallinna Gustav Adolfi Gümaasiumist. Kümnenda klassi õpilastest tunnistati võitjaks Hanna-Liis Sillar Tabasalu Ühisgümnaasiumist ja üheteistkümnendate klasside õpilastest Liina Paap Rakvere Eragümnaasiumist. Üldarvestuses said Hanna-Liis ja Liina teise ja kolmanda koha ? Kadi Liivaku järel. Nii üldjärjestuse teine ja kolmas kui ka iga klassi kolm paremat said auhinnaks eri väärtuses Rademari firma kinkekaardid.
Üldse saadeti doonorluse teemalisele esseekonkursile 61 tööd 26 koolist. Zhürii tööd juhtinud PERH verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul olid noored hästi informeeritud ja suhtusid doonorlusse väga soojalt.
Algul uudishimustKadi ja Aveli sõnul pole doonorlus nendevanuste seltskonnas küll just igapäevane jututeema.
?Tavaliselt piirdub see doonoripäeval üle klassi hõigatud küsimusega ?Kes täna verd andma läheb?? ja hilisema kogemuste vahetamisega: et kellel halb hakkas ja kellel ei hakanud,? ütles Kadi.
Doonoripäev on Jõgeva haiglas kord kuus esmaspäeviti: siis saabub sinna Tartu Ülikooli Kliinikumi vereteenistuse brigaad. Vastav teade pannakse alati ka koolidesse üles.
?Tunnistan, et esimesel korral läksin pigem kambavaimust, uudishimust ja võimalusest jätta vahele üks koolitund,? kirjutas Kadi oma essees. ?Pärast mõistsin, et nende põhjustega ma sellele voodile enam kunagi ei tule. Nüüd käin pigem sooviga teha head ning väikese uhkustundega.?
Verd annab Kadi kolme kuu tagant (naistel tihemini ei lubata) ning 450 grammi korraga. Kui 50-grammine prooviports juurde arvata, siis tuleb seda, nagu Kadi ütles, väikese kokakoolapudeli jagu. Halb Kadil selle tagajärjel tavaliselt ei hakka ja kanüüli veeni torkamine teda ka ei hirmuta. Pärast vereandmist saavad doonorid valida kingitustelaualt midagi suupärast, näiteks maiustusi, ning mõne meene ? tavaliselt tassi või võtmehoidja.
Pettumus
Ka Aveli üritas vastavasse vanusesse jõudes doonoriks saada, aga juba esimesel katsel selgus, et tervisehädade pärast ei peetud tema verd kõlbulikuks.
?Olin, ausalt öeldes, päris pettunud,? ütles Aveli.
Oma esseesse panigi ta kirja pettumuse, mis teda tabas, kui teda doonoriks ei võetud. Lisaks sellele tõi ta välja mõtte, et doonor on samasugune elupäästja nagu arst, tuletõrjuja või politseinik, ning murettegeva fakti, et Eestis on doonorite protsent väiksem kui Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul riigi verevaru tagamiseks vaja on.
Kui Aveli on esseekonkurssidel varemgi osalenud, siis Kadi jaoks oli see esimene katse ning kohe väga edukas.
?Kui kirjutada sellest, mis sulle endale hingelähedane, läheb see ka teistele korda,? kiitis Aveli Kadi esseed. Ning arvas, et järgmisena võiksid nad Kadiga kätt proovida haridus- ja teadusministeeriumi korraldataval visioonikonkursil Eesti 100.
Kadi lõpetas oma doonorlusteemalise esseekonkursi võidutöö järgmiste sõnadega:
?Mis siis, et pärast vereloovutamist võtab kõndimine natuke võhmale, kehalises ei jõua väga kaasa teha ning mõni koolitund jäi vahele ? põhiline on ikka see, et sai jälle head teha. ?okolaadi magus maitse suus ning soe tunne südames ületavad enamuse tundeist. Parem on elada, kui heategu on veres.? Kuldsed sõnad.
RIINA MÄGI
