Esimene suurem sügistorm halastas Jõgevamaale – mingeid suuri purustusi seekord meie maakonnas polnud, päästjatele andsid tööd teedele ja elektriliinidele kukkunud puud.
Mandril oli päästjatel kõige rahulikum Jõgevamaal, kus registreeriti ainult üks tormikahjuga seotud väljakutse, mis oli tingitud purunenud kommunikatsiooniliinist. Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja teatel sõitsid Palamuse vabatahtlikud päästjad teisipäeva hommikul Palamuse valda Kaarepere külla, kus eemaldasid teele ja elektriliinidele kukkunud puud.
Teisipäeva õhtul kell 19.42 käisid päästjad koos Elektrilevi brigaadiga Puurmani vallas Sadukülas eemaldamas elektriliinidele ja sõiduteele langenud puid.
Patricku-mõõtu torm
Teisipäeva varahommikul oli Jõgevamaal Elektrilevi tööpiirkonnas tormist tingitud keskpingerikete tõttu elektrivooluta ligikaudu 2300 klienti, nende arv kerkis päeva peale umbes 2500ni.
Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist vahendas juhtimiskeskuse juhi sõnu, et efekti on andnud investeeringud töökindluse suurendamiseks keskpingevõrgus.
“Rikete mahult on kindlasti tegemist kahe aasta taguse Patricku- mõõdus tormiga. Purunenud on lihtsalt väiksema klientide arvuga liinid, mis tähendab vähem vooluta majapidamisi, kuid samavõrra tööd rikkekohtade leidmisel ja parandamisel,” lausus Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne.
Nädalavahetuseks elektrivool tagasi
Elektrilevi loodab keskpingerikked Võru-, Järva-, Harju- ja Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal kõrvaldada hiljemalt tänaseks.
Madalpingerikked loodab ettevõte enamikus maakondades kõrvaldada nädalavahetuseks, Tartumaal aga tulevaks esmaspäevaks ning Viljandi- ja Pärnumaal teisipäevaks.
“Kui keskpinge ehk suured liinid on korras, saame täpsemalt analüüsima hakata ja järjekorda seada need rikked, mis tulenevad väiksematest madalpingeliinidest. Prognoose hakkame päev-päevalt täpsustama ja maakonnapõhist infot lisama, kuid kõige pessimistlikuma hinnangu kohaselt võib osade madalpingeliinide parandamine lõppeda alles järgmise nädala teisel poolel,” ütles Tõnne.
Rikete likvideerimisega tegeleb üle Eesti kokku 185 brigaadi. “Öösel teevad mehed selliseid ettevalmistustöid, mis on pimedas ohutud. Muul ajal kõrvaldame rikkeid täisvõimsusel,” lubas Tõnne.
Rikete kõrvaldamise esialgsed prognoosid loeb Elektrilevi maakondade kaupa rikketelefoni 1343 automaatvastajale, kuid need täpsustuvad iga päev.
Keskpingerikke korral saadab Elektrilevi klientidele SMS-teate rikkega tegelemisest. Ettevõte palub helistada rikketelefonile 1343 vaid siis, kui klient ei ole sõnumit saanud. “Nii väheneb kõnekeskuse koormus ja meieni jõuab kiiremini info nendest madalpingeriketest, millest Elektrilevi juhtimiskeskus veel teadlik ei ole,” ütles Tõnne.
Helistada palutakse ka siis, kui on teavet liinile langenud puust või infot, mis rikke asukohta täpsustab. Rikketelefoni automaatvastaja loeb esmalt ette teadaolevad rikked helistaja piirkonnas ning automaatteate lõppedes ühendatakse helistaja klienditeenindajaga.
Katkenud elektriliine ei tohi mingil juhul puudutada ega neile läheneda, kuna juhtmete alune maapind võib olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi kümne meetri raadiuses.
HELVE LAASIK
