Sellisel kujul toimub üritus esimest korda. Varem on olnud roosipäevad ja -peod, käesoleval aastal on juurde tulnud kultuuriprogramm.
“Rõhk on selleaastasel festivalil suunatud lõhnadele ja parfüümidele. Õis on kogu aeg päevakorral,” ütles projektijuht Inge Angerjas.
Üritused jagatud kahte ossa
Programm on jagatud kaheks osaks. Esimene osa, mis toimub roosiaias 13.-15. juulil, on suunatud rohkem teadmistele. Seal tehakse ekskursioone, saab vaadata lillepiltide näitust, istuda hubases kohvikus keset roose ning kuulata elavat muusikat.
Teine osa festivalist on septembri alguses linnakeskkonnas. Selgitatakse välja, kellele kuulub Rooside Karikas lilleseades ja võistlustantsus. Üritused peetakse nii kaarhallis ja kultuurikeskuses. Programm peaks pakkuma tegevust terveks päevaks.
Roosiaias on esindatud ligikaudu 1000 roosisorti. Mõned neist on juba õitsemise lõpetanud või teistel puhkevad alles pungad. Silmailu pakub suur hulk roose nii aias kui ka kasvuhoones.
Kõige põnevamad on vanad roosisordid ja lõhnaroosid. Lisaks saab Põltsamaal näha ka musti õisi sortidest “Black Lady” ja “Lava Klut”.
“Kõige populaarsem tumedatest roosidest on sametpunane “Lava Klut”. See sort õitseb näiteks Põltsamaal võõrastemaja Heleni Maja ees. “Ta ei pleegi ning kobaras on kuni 30 väikest õit,” rääkis Angerjas. Päris musta roosi looduslikult ei kasva, tegemist on siiski tumedate sortidega.
Eestis tema sõnul rooside aretamisega praegu eriti ei tegelda. Põltsamaal Joosti aiandis on siiski esindatud umbes 10 Eestis aretatud roosisorti.
Roosi nimetatakse lillede kuningannaks ning teda on läbi aegade seostatud armastusega. Maailmas leidub üle 30 000 sordi. Tänu sellele on temast ka rohkelt legende ja muinasjutte. Üheks näiteks on Hans Christian Anderseni jutud.
“Roosilegende on palju, kuid neid ei taheta eriti jagada, sest siis võiks igaüks giidiks olla,” selgitas Inge Angerjas.
Sümboliseerib romantikat
Projektijuhi jaoks sümboliseerib roos kõige enam romantikat. “Roos pakub lõõgastust, rebib argirutiinist välja. See lill on nii mitmepalgeline, põnev ja ilus, et paratamatult haarab enda lummusesse,” ütles Inge Angerjas.
Põltsamaad kutsutakse Eesti veinipealinnaks, Türit lillelaada järgi lillepealinnaks. Rooside festivali projektijuht Inge Angerjas ei tahaks spekuleerida teemal, kas Põltsamaa võiks olla hoopis roosipealinn. Selle asemel, et jagada uhkeid nimesid, soovitab ta unustada argipäevamured ning sukelduda rooside lummavasse maailma. ” Tuleks noortele viina ja veini asemel propageerida hoopis midagi ilusat ja romantilist,” ütles Angerjas
“Ma ei usu, et põltsamaalastel on roosiga eriline side. Kohalikud on sellega ilmselt liiga harjunud. Siiski on Eestis väga palju inimesi, kellel on. Näiteks pärnakad armastavad väga roose. Ma ei oska küll öelda miks, pole uurinud,” ütles Angerjas.
Üritus areneb ja kasvab iga aastaga. Järgmisel aastal toimub ta südasuvel ning kestab kauem. Kuna paljud sordid õitsevad just praegu, toimub samal nädalavahetusel roosipäev ka Tallinna botaanikaaias.
BERIT-BÄRBEL REBANE
