Suurte sündmuste korraldamine on seotud suure hulga riskidega ja vaprad on need, kes neid võtta julgevad ja oma ideed ellu viivad. Tavaliselt tulevad kokku tuhanded inimesed, mis halvimal juhul tähendab ka tuhandet probleemi, aga samas ka tuhandet positiivset laengut. Hea kultuuri- või spordiüritus või ka laat võib teha tuju heaks päris pikaks ajaks.
Omaette klass on iga maakonna suvised traditsioonidega tunnusüritused, mis loovad kohaliku piirkonna, nagu ka Jõgevamaa, identiteeti. Ja mitte ainult – nendega ollakse harjunud ja kui neid ei toimu, jääks nagu midagi olulist niigi lühikesest suvest puudu. Seda kõike ka siis, kui ise kohale ei jõua.
Meie õnneks on miskipärast kujunenud nii, et rahvarohked sündmused jäävad enamikus suve teise poolde. Sel aastal on see ühelt poolt hea, teisalt halb. Hea on see, et tõenäoliselt on viirus selleks ajaks taandunud. Halb aga see, et suve alguse üritused on lükatud kokku suve teise poolde ja üritusi teenindava inventari puhul võivad tekkida järjekorrad.
Üks ja peamine on siiski eriolukorrast kurnatud inimeste tarbimiskäitumine. Kas on tahtmist kulutada raha kultuurile ja meelelahutusele, kui palka on vähendatud või töökoht kadunud? Seda enam, et kõik siiani rohket publikuarvu eeldavad üritused toimuvad samal ajal või väga väikeste vahedega.
