Eile öösel lõppes Eesti vabariigi territooriumil eriolukord. Muutuse sisu on ennekõike selles, et kriisiolukorra juhtimine on usaldatud valitsuse asemel tervisameti kätte, kellele laienesid õigused vajaduse korral ühiskonnas tegevust piirata ja ka õigusi juurde anda. Sel põhjusel sai räägitud mõne meie maakonna inimesega.
Kui Jõgevamaal ringi sõita, siis erilist muutust lõppenud eriolukord tänavapilti ei toonud. Kogu tegevus, mis oli juba vabaks antud, seda ka oli. Olgu siis tegemist turulettide või kauplustega. Otsest murrangut polnud ja eks plaan oligi avada ühiskond sujuvalt.
Mustvee bensukates võis pea iga tankuri juures näha üht autot. Enamasti olid need mõne firma logoga tööautod ja võis aru saada, et tegemist on inimestega, kes nii ehk naa on teinud kogu aeg tööd. Olgu siis tegemist Telia või mõne ehitusfirma või kaubikuga, mis kodanikele kaupa lähemale toob.
Inimesed on tublid
Mustvee linnas oli sagimist, kuid kindlasti mitte ülemäära. Turg on avatud juba paar nädalakest tagasi ja kauplemine käis ka esmaspäeva hommikul. Turul nii taimi kui ka juba aiasaadusi müüv ja linnaraamatukogus töötav Merlin eilse päeva erilisust otseselt ei tajunud.
„Inimesed on meil tublid distantsihoidjad,“ kiidab ta kohalikke ja külalisi. „Ka turule tulid inimesed alul tasapisi. Küll aga oodati avanemist väga. Taheti nii toidukapa kui ka taimi. Hirm oli ka, kuna taimed on kõik kasvama pandud, et kas turg ikka toimib ja kas see tehakse lahti või ei. Hästi palju sai inimestele isiklikult teatatud ja öeldud, et taimed on kohal. Nad tulevad kodunt ja viivad ära. Viirust ma küll kardan, aga mitte paaniliselt, kasutada tuleb kaitsevahendeid ja püüame hoida teistega distantsi. Kättpidi ei tervita ja kallistama ei lähe. Kultuurisündmusi suvelt väga ei oota. Inimesed on olnud kodus kinni ja neil on vaheldust vaja. Ka turu puhul öeldi, et kui korda ei pea, pannakse see kinni ja inimesed võtsid kuulda. Mustvee linnapäeva küll planeeritakse, kuid mis sellest saab, veel ei tea. Kuna tahetakse välja tulla, ju siis ikka hoolitakse,“ arvas Merlin.
Merlin tunneb muret sellepärast, et rahvas on linnast maale valgunud. Ka poes on jäänud talle silma, et tundmatud reeglitest ei hooli. Turul olnud vanemad inimesed kinnitasid Merlini sõnu. Vanemad härrad olid eriti mures Alutagusel juhtunu pärast, et kuidas viirus suure vikatiga niitis. „Tulevad sealt Iisakust ja toovad koroona siia,“ ütles üks neist.
Valguskaableid hooldaval Raigol on Mustvee lähedal suvekodu. Ise elab ta Kohilas, kuid tal on koos abikaasaga võimalus teha kaugtööd ja selle üle on ta olnud väga tänulik. Tal pole vahet, kust ta teenust osutab. 45-aastasel mehel on lapsed ka juba oma elu peal ja kellegi üle vahti pidama ei pea.
„Saab kõike ühildada – kontoritööd teen nädala sees ja nädalavahetusel ehitan,“ ütles Raigo. „Siin on hea ja rahulik.“
Tänane päev ei erine tema jaoks millegipoolest. „Pidu pole ja seda pole olnud juba kaks kuud,“ ütles Raivo. „Mul on hea töö ja hea tööandja, saan teha kõike kodukontoris ja see kestab mul juuni alguseni. Koroonaasja on vaja jälgida. Jooksma ma kuhugi küll ei hakka. Ei muretse ka hullult üle. Kõike tuleb võtta mõistusega. Eriolukorra ajal tuli sidevaldkonnas tellimusi rohkem sisse. Kõik üritavad ju oma teenuseid paremaks muuta. Leitakse, et internet on väga oluline ja vajalik asi. Tööd on poole rohkem kui tavapäraselt.“
Suvisest meelelahutusest ta väga puudust ei tunne. Tavaliselt on ta käinud laatadel, kuid pole ka hullu, kui neid väga palju ei toimu. Kontsertide ja suveetenduste ärajäämine tema elus midagi ei muuda.
„Olen olnud suur laadal käija, just sellisel väiksemal ja kohalikul. Neist soovin ikka korra suve jooksul läbi astuda. Ma loodan, et augustikuine Kalafest toimub.“
Itaallane Kuremaal
Egle Jõgevalt kinnitas samuti, et midagi väga erilist ta eilses päevas ei näe, kuigi kodus istumisest on kõrini. Lapse viis ta lasteaeda juba eelmisel nädalal. Oma lähisugulastega on ta juba ka kohtunud. Ema elab niikuinii Soomes ja temaga oli siiani kontakt välistatud. Kõik oli muutunud väga vaikseks ja tubaseks,“ sõnas Egle. „Võtan praegu rahulikult, oleme nelja seina vahelt viimaks väljas. See inimestest eemale hoidmine on ära väsitanud. Samas on hea, et eriolukorra ajal sai rohkem loodusesse. Sain ka aru, et ilmtingimata pole vaja ostukeskustes ja baarides käia.“
Kuremaa lossis aga seikles üks hallipäine ja nooruslik härra, kes oli tulnud meie kultuuripärli nautima Itaaliast. Kõhedust pole vaja tunda, Paolo Girol on tegelikult Eesti muusika- ja kunstiakadeemia kompositsiooniosakonna kuraator ja kasutab aega nii Eesti kui ka Jõgevamaaga tutvumiseks.
Veneetsiast pärit Paolo pole oma kodumaal juba kuid käinud, kuid on Itaalias toimunu ja siiani toimuva pärast väga murelik. Ta kinnitas, et tema perega on kõik korras ja ta loodab väga, et kui Euroopa lukust lahti läheb, katsub ta sugulaste ja sõprade juures ära käia. Tema enda lähedatega on siiani kõik hästi.