Ultimatiivselt välisministri tagasiastumist nõudes ja seejärel vabastamispaberiga presidendi juurde tõtates on peaminister astunud üle piiri, mis eristab riigimehelikkust saamatusest ja väiklusest.
Tahaks meenutada, et Reformierakond oli esimene, kes ministri poliitilise vastutuse Eestis poliitilise kultuuri elementide hulka tõi. Praegu ei ole aga õige koht sellest rääkida. Välisministrile tulnuks anda võimalus toimunut selgitada valitsuse istungil, selgitada välja, miks on hulk ametnikele allkirja vastu teatavaks tehtud dokumente kaduma läinud ning kes allkirja andnutest on toimunus süüdi. Siis oleks vajadusel saanud ka poliitilisest vastutusest rääkida.
Udune populistlik kõigelubamine
Kristiina Ojuland on Eestit Euroopa Liidus ja kogu maailmas esindanud väärikalt, pälvinud tunnustuse ja mõistmise, selgitanud Eesti seisukohti rahvusvahelises koostöös selgelt ja põhjendatult.
Seda erinevalt peaministrist, kes otsustamist ja riigimehelikkust vajavatel hetkedel ei suuda vastata isegi telefonikõnedele. Pean siin silmas NATO peasekretäri luhtunud katset helistada NATO liikmesmaa valitsusjuhile. Aga Eesti riigile olulistel hetkedel omame põhjendatud ootust, et meie valitsusjuht NATO juhtidega kiirelt ühendust saab. Miks siis ise nõnda käituda?
Vaatame, milline on parlamendi koosseis kaks aastat pärast valimisi. Uduse populistliku kõigelubamisega valijaid hullutanud Res Publica on kahe aasta jooksul pidanud tõdema, et valitsemine ei ole valimiskampaania.
Kaotatud on suur hulk toetusest. Aru on saadud sellestki, et paljusid asju, mida pühalike vannetega tõotati, polegi võimalik ellu viia. Ka valijad on juba ammu mõistnud, et ilusaid plakatid ja suured lubadused olid vaid trikk, ei muud.
Üheksa Keskerakonnast lahkunud parlamendiliiget said oma mandaadi Keskerakonna valimisplatvormi all. Praeguseks ei esinda nad parlamendisaalis enam seda platvormi ja seda erakonda. Seega on üle kolmandiku Riigikogu koosseisust taandunud valimiste eel valijatele pakutud lubadustest.
Vaja on uusi valimisi
Olukorras, kus peaaegu pool Eesti elanikest on kahtlemas nii erakondades kui demokraatias, oleks kõige õigem võimaldada erakondadel oma seisukohti valijatele meenutada ja seejärel küsida rahvalt uut mandaati. Vaja on uusi Riigikogu valimisi. See oleks kõige õigem ja ausam ning meie põhiseaduse mõtte kohane. On ju nimelt rahvas põhiseaduse kohaselt Eestis kõrgeima riigivõimu kandjaks ja teostab oma võimu Riigikogu valimiste kaudu.
Reformierakond on oma ajaloo jooksul korduvalt tõestanud, et julgeb otsustada ja ei pelga vastutust, mis otsustamisega alati kaasas käib. Peitu ei poeta ka seekord.
PEEP ARU,
Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogus
