6. detsember 1983
Noorteklubi “Hekto” viimatine üritus oli üht otsa pidi seotud lõppema hakkava raamatukogukuuga. Külas olid kirjanikud Ellen Niit ja Jaan Kross.
Ellen Niitu võib vist küll elavaks klassikuks nimetada. Vähemasti lasteluule alal.
…
Autor oli luuletanud ka ühe pikema kontrasalmi selle kohta, mis saab siis, kui lapsel laisaks lastakse minna. Ühteainsasse lasteluuletusse oli ära mahtunud terve tõsine sotsiaalne probleem. Veel oli Ellen Niidul kaasas üks lugu Krõllist, kes hirmsasti tahtis põrandat pesta. Lapsevanematele tundus nii üks kui teine asi selles loos kindlasti tuttav.
Jaan Kross on tunnetanud oma missiooni meie rahva ajaloo mõnede vähem valgustatud tahkude toomises lugejate ette. On sellegagi omad probleemid: kui palju võib kirjanik kroonikafaktidest fantaasiasammul eemalduda, kuidas ajaloolistele isikutele raamatulehekülgedel elu sisse puhuda jne.
Kirjandusest ei käi kaugelt mööda ka “Hekto” õhtu teine külaline – “Ugala” teatri ansambel “Pääsusilmad”.
…
“Pääsusilmade” juhi Väino Uibo jutt viis tagasi sinna, kus Ellen Niit alustas – laste juurde. Omaenda üks laps, 12-aastane Toomas oli tal kaasas. Toomas Uibost ja tema ilusast häälest on palju räägitud. Ja räägitakse veel.
…
Lapsed – see on hektolastele üsna südamelähedane teema. Mitte ainult iga-aastaste lastekaitsepäeva ürituste pärast, vaid ka nende laste pärast, kes endal kodus. Ellen Niit palus, enne kui oma loomingut lugema hakkas, et igaüks end pisut tutvustaks. Siis luges igaüks ka oma lapsed üles. Päris palju sai.
RIINA PAULUS, “Krõllist ja ajaloost, lastest eelkõige”
***
Kuulutusteküljelt võib lugeda, et mitmesse ettevõttesse vajatakse keevitajaid ja remonditöölisi, autojuhte ja villakraasijaid, elektrikuid ja remondilukkseppi, aga ka tsiviilkaitsetöötajat ja spordiharrastusega töötajat.
8. detsember
Tartus toimus traditsiooniline vokaal-instrumentaalansamblite võistluskontsert “Tartu sügis 83”.
Sellel osales rohkesti tuntud ansambleid, teiste seas Viljandi grupp “Günf”, Tartu “Justament” jne.
…
Žürii eesotsas Olav Ehalaga tunnistas seekord menukaimaks Tabivere kultuurimaja vokaal-instrumentaalansambli „KOP”.
…
Ansambel “KOP” astus üles järgmises koosseisus: Tiit Kuusik – solist, ansambli direktor, Jaan Rässa – klahvpillid, ansambli kunstiline juht (tunnistati parimaks klahvpillimängijaks), Aivar Mihkelson – kitarr, Juhan Algus – vokaal, Kalle Tetsmann – bass, Margus Mitt – löökriistad, Rein Reimets – helitehnik.
…
GUNNAR ISOTAMM, “Tunnustus “KOP”-ile”
10. detsember
Rahunädala raames kogunesid agrotööstuskoondise töötajad miitingule, kus ühiselt kommenteeriti Juri Andropovi avaldust. Sõnavõtjad kiitsid üksmeelselt avalduse heaks ning mõistsid hukka Reagani administratsiooni ohtliku tegevuse.
REIN KASK, “Õigeaegne avaldus”
***
Tulnud Kaareperesse keskealine mees sooviga tööd teha. Vormistamisel vaadatud – asjaliku mehe saime, tööraamat puhas kui vastsündinu elulugu. Toonud mees koli ja naise kohale ja hakanud tööga pihta. Vaevalt paar nädalat suutis end vaos hoida, siis kukkus kurivaim tinutama.
…
Mõeldi siis, et ei sellisega ole midagi peale hakata ja kirjutati raamatusse vallandamise põhjenduseks üks inetu paragrahv. Ilus puhas tööraamat rikuti sedapuhku ära. Ja hästi tehti. Mitte alati pole pahandusetegijate tööraamatusse kirjutatud teenetekohaseid sissekandeid.
…
Alkoholi liigtarvitamine on jäänud töödistsipliini olulisemaks õõnestajaks. Nõrgematel majanditel ei ole töötegijaid palju valida, peaasi, et põllud saaksid haritud ja lehmad lüpstud. Minema on pekstud päris lootusetuid padujoodikuid. Ent sealgi, kus töötegijaid piisavalt, täheldatakse pühapäevade ja palgapäevade järel tööluuside mitmekordistumist.
…
Rumalus aga on järeldada, nagu oleksid mehhanisaatorid suuremad alkoholi kuritarvitajad kui mõnede teiste kutsealade esindajad. Traktoriste on vähemalt tuhat korda rohkem kui korstnapühkijaid, kuid keegi ei tee numbrit sellest, et paarikümnest mustakuuelisest õnnetoojast vahib õige mitu napsiklaasi kaunis leebe pilguga. Nii ühtede kui ka teiste ametimeeste viinahimu oleks vahest väiksem, kui neid oleks õpetatud võrdlemisi varakult korralikult jooma. See kõlab imelikult, kuid on tõsi. Joomiskultuurist ei tavatseta millegipärast kõnelda.
…
Selters ja toonik on teadupärast viinalahjendajad. Pole aga juhtunud kuulma soovitusi viina lahjendada. Küllap sellest johtubki, et enamik lahjendajatest kulistatakse alla mineraalvee pähe. Kuigivõrd ei taha edeneda samuti lahjade kokteilide pruukimine.
…
GUNNAR ISOTAMM, “Puhas tööraamat”
15. detsember
Hilisõhtune reisirong andis Jõgeva jaamas ärasõiduvilet ja rongile vastu tulnud lahkusid. Tulemata jäid Vilniuse Tsonaalse Komsomolikooli vanempioneerijuhtide kursuse kuulajad – kümme Leedu koolide pioneeritöötajat. Nad tulid maha alles järgmisel hommikul Tallinna poolt tulevalt rongilt. Eelmisel õhtul oli Jõgeva suures lauluhoos kahe silma vahele jäänud.
Leedu vanempioneerijuhid tulid Eestimaale praktikale, vaatama, kuidas tehakse pioneeritööd Jõgeva rajooni koolides.
…
Rajooni pioneerimajas andsid kontserdi ringijuhi Asta Paeveeri laululapsed, tutvuti mänguga “Oktoobrilapsed Oktoobrimaal”. Külalistele läks väga südamesse Laiuse 8-klassilise kooli aabitsapidu, kus I klassi lapsed jätsid hüvasti oma esimese õpikuga, aabitsaga.
…
Järgmisel päeval tutvustasid Torma 8-klassilise kooli õpilased oma V. I. Lenini tuba, patriootilist tuba ja C. R. Jakobsoni tuba.
…
Maarja keskkoolis tutvustas klassi- ja koolivälise tööorganisaator Juhan Pihelo lahingukuulsuse tuba ja sinna kogutud materjale.
Tabivere 8-klassilises kooli käidi kaemas, kuidas töötab oktoobrilaste klubi. Klubi juures tegutsevad maadlusring, kunsti-, disko- ja akrobaatikaring.
…
Et külaskäik ei jääks ainult külaskäiguks, et tiheneksid ka kahe liiduvabariigi sidemed, jätsid kõik Leedu külalised oma aadressid.
…
Ja oldigi jälle raudteejaamas. Rong andis ärasõiduvilet. Nüüd ei sõitnud leedulased Tallinna mitte enam kogemata, vaid meie vabariigi pealinnaga tutvuma.
PILLE RAAV, ELKNÜ Jõgeva Rajoonikomitee sekretär, “Leedu pioneerijuhid Jõgeval”
