Enne Vooremaad tehti Punalippu

25. oktoober 1983

Kui Torma sovhoosi buss Mustvee 1. keskkooli V klassi õpilased, vastmoodustatud põllumajandusringi liikmed, Söödi sigalakompleksi ette oli sõidutanud, võttis brigadir Heike Reiman nad  oma hoole alla. Uhiuued tumedad kitlid seljas, võidi käia uue poegimissigala vahekäigus, silmad uudistust täis. Põrsad, eriti kõige pisemad, lausa kutsusid end sülle võtma, kuigi paarikümne sentimeetri pikkused kärssninad ei paistnud selle üle tänulikud olevat ja vahel kisa tõstsid.

Parasjagu meie ekskursiooni ajal hakati suuremaid põrsaid järgmisse, võõrdesigalasse transportima. Sealne töötaja Alvi Kuusik kutsus lahkelt õpilasi vaatama, kuidas söötmine käib, ning hoiatas juba ette, et seal juures rääkida ei tasu, niikuinii midagi ei kuule. Ning kui toidukäru lõssi- ja jõusöödaseguga liikuma sai ja pangetäis toidunõusse valati, läks tõesti märuliks lahti. Haigedki olid end jalule ajanud, kuigi konkurentsi polnud kerge vastu pidada. Kui muu ei aidanud, hammustati teist sabast või kõrvast, et aga paremat kohta saada.

Aino Laul, kes on juba 25 aastat sigu talitanud ja kelle tütargi on EPAs zootehnikuks saanud, arvas, et sigalatööga nagu iga teisegagi tuleb lihtsalt harjuda. Käsitsitööd on vähe, ühe sigala peal töötab vaid 1-2 inimest.

Tagasisõidul nuusutati oma riideid: laudalõhn oli küljes küll. Tuleval kuul minnakse jälle. Siis pannakse vanemad riided selga ja kummikud jalga ning proovitakse ka töötegemist.

EHA NÕMM, „Mida nähti sigalas”

27. oktoober

Karbikalaga oleme kõik harjunud ja seda on ikka poest saada olnud. „Räim tomatis”, „Blanšeeritud tursk”, „Stauriid õlis”, „Peipsi tint tomatis”… Ka kauplustes hinnasiltidele kirjutatud „moiva”, „lintsaba”, „belamiid”, „nigtai”, „putassuu”, „želtopjorka” jt esialgu võõrastama panevad kalanimed oleme omaks võtnud. Värske ahven, latikas, haug, linask ja, mis veel angerjast rääkida, lähevad praepannile, potti või suitsuahju.

Kaarepere metsakatsejaam võttis meie toidulaua rikastamise järvekalaga oma hooleks kümme aastat tagasi. Nüüd on koduste nimedega uimelisi ikka kaubandusvõrku lastud. Mullu 17 174 kilo.

Härjanurme tiikidesse toodi esimesed karpkalamaimud seitse aastat tagasi.  Karp kasvas ja sügisel saadi juba esimesed tsentnerid kala kauplustesse saata. Ega siis ja veel mõni aasta hiljemgi ostjaid just hulgana olnud. Rohkem oli poes küsijaid ja imestajaid. Kas kala tõesti veel pool päeva ilma veeta elada suudab ja on ta ikka ka maitsva lihaga.  On küll, tänavu sai tiigimajand meie rajoonis peaaegu nädalaga seitse tonni karpkala ära müüa.

Vikerforell on metsakatsejaamas uudiskaup. Oktoobripühadeks loodetakse esimesed tsentnerid seda hõrgutist meie toidulauale saata.

Granuleeritud jõusöödast kalad kosusid ja nüüd on kolme aastaga kasvanud maimudest ligi kilosed müügikalad.

Tiigimajandi juhataja Aarne Liiv ütles, et tublid töötajad on Kalev Maarand, Andres Lauk, Ants Kokuta jt.

..

Kavas on ka oma suitsutustsehhi rajamine.

ARDI KIVIMETS, „Karp kasvab”

***

Tabivere Küla Rahvasaadikute Nõukogu järjekordsel istungjärgul oli päevakorras külaelanike kaubanduslik ja elukondlik teenindamine. Elukondliku teenindamise korraldusega on rahvas üldiselt rahule jäänud. Et Tabivere õmblustöökojas on nüüd ka meesterätsep, siis oodatakse tellimusi ka meesperelt. Telereidki parandatakse Tabiveres kohapeal.

Rohkem probleeme ja sõnavõtte kutsus esile aga kaubanduslik teenindamine. Igaüks soovib lähemast kauplusest vähema ajakuluga osta perele vajalikku. Kohapealne kaubandus aga ei suuda iga kord ostjate soove rahuldada. Kas ei jõua kauba- või leivaauto ettenähtud ajaks kohale või ei jätku kaupa. Maainimese napp aeg kaob kaupluses kauba saabumist oodates ja järjekorras seistes. On tore, et Kaasiku, Raigastvere ja Kaiavere farmi töötajaid teenindab kauplusauto. Ka Veski suurfarmi inimesed ootavad, et kauplusauto hakkaks uuesti käima.

Maarja kaupluste talvine küttevaru seisab lageda taeva all. Kahe aasta jooksul ei ole kooperatiivi juhtkond suutnud kuuri ehitamist lahendada. Koogi kaupluses vajavad ahjud uuendamist. Ikka viivitatakse külmseadmete rikete kõrvaldamisega.

Saadjärve söökla töö on võrreldes eelmise arutamisega külanõukogus kaks aastat tagasi tunduvalt parem. Kuid siiski kurdavad lõunastajad vahel toitude maitse, valiku vähesuse ja jahtunud toidu üle.

Nii kauplusse kui ka sööklasse töötajate juurdevõtmist takistab korterite puudumine. Saadjärve kolhoos ja Tartu metsakombinaat ei ole seni leidnud võimalust kaubandustöötajaile korterite andmiseks.

Väga oodatakse, et sööklas hakkaks jälle tööle kondiiter. Praegu ei ole baarist võimalik saada ei võileiba ega saiakesi.

Rahvas ootab kaubandus- ja toitlustustöötajailt tähelepanelikumat teenindamist, ka pisiasjades.

Puuduste kõrvaldamiseks ja olukorra parandamiseks tegi rahvasaadikute nõukogu oma otsuses ettepanekud.

 

VIIVE AUNAP, Tabivere Küla RSN Täitevkomitee esimees, „Päevakorras elanike teenindamine”

blog comments powered by Disqus